Varem on Martinson peamiselt tegutsenud jazz-muusika maasikul, kuid pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetamist hakkas ta rohkem oma stiili otsima. "Seltskonnad vahetusid ja sain aru, et jazz ei ole midagi, mida ma sajaprotsendiliselt viljeleks. Ma ei ütleks, et ma väsisin ära – ma endiselt naudin seda ja lasen kodus mõne jazz'i-standardiga laululõõri valla –, aga just omalooming on mõnevõrra muutunud," selgitas laulja ning lisas, et tegelikult ei jõudnudki ta oma jazz-loominguga täielikult välja tulla, sest tal on sahtel täis teoseid, mis ilmavalgust näinud pole.

Martinson leiab, et akadeemiline tee tegi teda palju tugevamaks. "Ma õppisin väga-väga palju – mitte ainult muusikateoreetilises mõttes, vaid ka, milliseid inimesi enda kõrvale lubada ja millised on muusikakarjääris väärt jäämist."

Lisaks jazz-muusikale on lauljal sahtlisse kogunenud produtseeritud muusikat. "Mina olen üles kasvanud Britney Spearsi ja Christina Aguileraga ning see on kuidagi minusse jäänud. Jazz oli vahva vürts sinna juurde," tõdes ta.

Eelmisel nädalal ilmunud singel "Thousand Times" räägib Martinsoni sõnul kahest inimesest, kes tunnevad, et nad on teineteise jaoks liiga head. "Aga elu – nagu ikka – teeb vingerpussi ja toob nende teele olukordi, kus ei lähe nii hästi nagu me arvasime, et võiks minna," selgitas ta.

"Selle laulu vaheosa, kus ma räägin sellest, kuidas me võiksime kasvad koos vanaks nagu ema ja isa, ongi unistava maiguga – need koosveedetud aastad loovad illusiooni, et see võiks saada tõeks, aga tuhandendat korda ma pean sulle ikkagi ei ütlema," rääkis muusik.