25. novembril 90 aastat tagasi avati Tallinna hipodroom. Saksa arhitekt J. Seifferti kavandatatud võiduajamisrada koos hoonete kompleksiga oli moodsaim Baltimaades ja selle avamine oli kohalikus elus niivõrd tähtis sündmus, et riigipea Konstantin Päts lõikas isiklikult lindi läbi.

Hilisemad ajad enam nii armulised ei olnud ja pärast 60. aastate tulekahju ei jäänud algsetest hoonetest peaaegu midagi alles. Hävines restoran, tribüün ja kontorihoone. Püsti jäi vaid üksik hobusetall.

Endine Hipodroomi sõitja ja sekretär Inge Värav, kes alustas tallis abisõitjana tööd 77. aastal, meenutas, et tol ajal olid võistlused igal laupäeval. "10–12 jooksu oli päevas."

Omal ajal toimusid paar korda Tallinna Hipodroomil ka üleliidulised raskeveovõistlused, kus hobused vedasid vankritel raskuseid suurusjärgus 25 kuni 26 tonni.

"Need olid ikka suured, tugevad, uhked hobused. Tori omad olid natukese väiksemad, aga sitkemad ja kiiremad. Põhimõtteliselt Tori hobused panid kõik auhinnad omale taskusse," rääkis endine treener ja sõitja Maire Pello.

Lisaks kõikvõimalikele hobuvõistlustele on Hipodroomil kihutanud ka motoriseeritud liikumisvahendid. "Eks need 80ndate paiku siin olid ja inimesed tulid ning siin oli oma 5000–6000 inimest," meenutas Värav. "Eks enamjaolt oodatigi action'it, et äkki keegi kuskil põrutab ja see on huvitav."

Tallinna Hipodroomil sai Nõukogude ajal hobuste võiduajamise peale ka kihla vedada.

"Traavispordi korraldamine ei ole meelakkumine. Selle spordi ise ära majandamine on väga raske," tõdes Hipodroomi juhatuse liige Jaanus Mikk.

"Mida paremini läheb totalisaatoril, seda paremini läheb ka traavispordil. See on seotud hasartmänguga. See oli nõukogude ajal ainuke lubatud hasartmäng. /---/ Ta on üle elanud erinevaid riigikordasid, aga hobused on kogu aeg jooksnud."

Tallinna Hipodroom kolitakse Saue valda Tuula külla, kus on selleks 25-hektariline krunt. Tallinnas asuvale krundile püstitatakse aga elu- ja ärihooned, mille ehitus võib alata järgmisel aastal.