Suurt spordisündmust varjutavad korruptsioonijuhtumid, seksuaalvähemuste tagakiusamine ning naiste ja võõrtööliste keerulised tingimused. Samuti on aastate jooksul MM-rajatiste ehitusel hukkunud paljud töölised.

Peamiselt Indiast ja Nepalist pärit võõrtööjõu abil kerkis Katarisse seitse uut jalgpallistaadionit, mitu hotelli ja lennuväli. Katari staadione rajades hukkus hinnanguliselt 7000 töölist. Peamiselt surid töölised kuumarabandusse – suvekuudel võib Kataris välistemperatuur tõusta kuni 50 kraadini ning töötama pidid ehitajad konditsioneerita. Samuti hukkusid inimesed tööõnnetuste ja enesetappude tagajärjel.

Paljud võõrtöölised suundusid Katarisse enda arvates töötama näiteks hotellidesse, kuid kohale jõudes konfiskeeriti neilt pass ja suunati töölaagrisse. Ehitajate tööpäevad algasid hommikul kell neli ning lõppesid õhtul kell kuus. Staadioni ehitamisele pidid nad ise kaasa võtma toidu, mille eelmisel õhtul pärast tööpäeva valmis tegid, kuid mis uue päeva jooksul riknes, sest selle külmikus hoidmise võimalust polnud.

Aasta tagasi otsustas Eesti Jalgpalli Liit mitte liituda Põhjamaade avaldusega, milles tunti muret nende inimeste pärast, kes Katari MM-i jaoks ehitasid. Norra kaalus isegi MM-i boikoteerimist, mille peale lubas FIFA nad 2026. aasta MM-ile mitte lubada.

Kuu aega tagasi nõudsid Põhjamaad, Saksamaa, Inglismaa, Holland, Šveits ja Portugal kompensatsiooni tänavale heidetud ehitajate saamata palkade eest.