Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Piret Veerus tõi välja, et rinnavähi sõeluuringuga on võimalik ära hoida 40 protsenti, jämesoole sõeluuringuga umbes 60 protsenti ja emakakaelavähi sõeluuringuga umbes 80 protsenti vähijuhtudest.

Sõeluuringu puhul kutsutakse inimesi testima selleks, et leida üles vähieelsed muutused enne vähi tekkimist või et avastada vähk väga varases staadiumis. Veerus rõhutas, et mida varem pahaloomulisele kasvajale jälile jõutakse, seda paremad on ravitulemused. "Tänapäeval on vähiravi enamasti edukas," märkis ta.

Jämesoolevähi patsient Irene Jääger sai vähidiagnoosi viis aastat tagasi. "Tundsin varakult ebamugavusi, aga googeldades panin omale kergemates vormides diagnoose," rääkis ta.

Arsti juurde minnes avastati Jäägeril kolmanda staadiumi jämesoolevähk. "Alguses oli šokk, aga pärast tuli enda eest võitlema hakata," meenutas ta esmaseid emotsioone.

Jääger tõdes, et vähiravi teekond oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt väga keeruline. Tema raviplaan nägi ette nii keemiaravi, kiiritust kui ka operatsiooni. Samuti pidi ta kandma kaheksa kuud stoomikotti. Kokku kestis Jäägeri vähiravi aasta aega.

Tänaseks päevaks on Jääger vähi seljatanud ning ta töötab kogemusnõustajana. Enamasti küsitakse temalt, kuidas leida jõudu, et vähi vastu võidelda. "Üks asi on tänutunne, kui silmad lahti teed. Võtadki nii, et päev on kingitus ja mitte raisata seda. Ilusat tuleb leida," rääkis ta.

Veeruse sõnul on põhjuseid, miks inimesed sõeluuringutel ei käi, mitu. "Võib-olla on see ühest küljest vähene terviseteadlikkus ja mõnikord ka hirm mõnda halba uudist teada saada. Sõeluuringule minnes võiks inimene mõelda, et ta kingib endale kindlustunde," sõnas ta.