Aapo Ilves: läksin kooli siis, kui meelde tuli
Luuletaja, näitekirjanik, kunstnik ja muusik Aapo Ilves rääkis Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...", et sattus kooli ebaregulaarselt ning omandas teadmised pigem iseseisvalt.
"1. septembri õhtuks olid mul õpikud juba läbi loetud ja edasi polnud midagi suurt teha seal koolis. Algklassides õppisid teised lugema, aga mul oli "Seiklusjutte maalt ja merelt" sari juba läbi loetud," meenutas ta.
Ema Tiina Ilves kinnitas, et poiss õppis lugemise varakult omapäi selgeks. "Ta oli natuke halvema tervisega kui teised ja alatasa üksinda kodus. Mina käisin tööl ja ükskord koju jõudes tuli Aapo mulle vastu ja ütles, et ema, ma oskan lugeda. Ja nii oligi." Aapo lisas, et ema õpetas talle tähed selgeks, misjärel ta pani ise need loogiliselt kokku.
"Mida ma oskasin ja millest aru sain, sellest sain niikuinii aru ja oskasin. Millest ma aru ei saanud, seda keegi ei osanud õpetada ka," iseloomustas Aapo algklassidest edasist perioodi.
Aapo jutustas ka 12. klassi matemaatika eksamist, kus ta lahendas ülesande ära, kasutades oma loogikat ja saades õige tulemuse, kuid lahenduskäik ei olnud see, mida koolis õpetatud oli. Aapole määrati järeleksam, kus õpetaja läks meelega klassist minema, et Aapo sobiva lahenduskäigu maha spikerdada saaks.
Juhtus sedagi, et Aapo ei viitsinud kirjandit kirjutada, lahkus klassist ja lõi koridoris hoopis vabavärsi. "Sain oma nelja kätte," muigas ta. "Lõpus käisin koolis väga harva, olin rohkem Tartu linna peal. Ime, et ma ära lõpetasin üldse."
"Aapo oli lõpuaastatel klassijuhataja lemmik, tänu sellele ta lõpetas, kuigi kohal ei käinud," teadis ema Tiina.
Esimene identiteet oli kunstnik
Aapo armastas pisikesest peale joonistada, kuid laste kunstikooli polnud ta pärast esimest korda nõus tagasi minema, sest seal lubati maalida ainult guaššidega ning see poisile ei sobinud. "Ta joonistas juba enne kooliminekut koomikseid, hästi vahvad olid, terved vihikud olid täis, korralikult värvitud," rääkis Tiina.
Kui naabrimees Vova Aapolt küsis, kelleks too suurena saada tahab, oli kiire vastus, et kirjanikuks. Nii hakkas naabrimees teda kutsuma väikeseks kirjanikuks. "Aga kui kodus telefon helises, siis Aapo tõstis toru ja ütles "Kunstnik kuuleb"".
"Jah, see oli sellepärast, et keegi oli mu joonistust kiitnud ja öelnud "Oi, sa oled juba päris kunstnik", siis ma sain oma esimese identiteedi, enne kui ma kirjanikuks mõistsin hakata," muigas Aapo.
Saates luges Aapo Ilves ette oma esimese luuletuse, mille eest ta preemia sai.
Nelipühil
Me kased tõime tuppa
neist saagisime juppa
ja teineteisel tappa
nendega andsime
Terviseprobleemid lapseeas
Tiina kirjeldas Aapot kui väga head last, kellega peale tervise muud muret ei olnud. "Aapo oli Lõuna-Eestis esimene laps, kel oli kõriturse, mis tekkis alati äkki ja alati öösel. Kõri tursus üles ja hingata ei olnud enam midagi, siis läksime kiirabiga Tartusse, hapnikumask peas. Seepärast oli Aapo hästi palju kodus, et lasteaiast mitte nakkust saada. Ta oli Tartu haigla erakordne patsient, kelle peal õpetati tudengeid välja," rääkis Tiina.
"Eksponaat," lisas Aapo, kes mäletab, et hapnik oli valus, kui seda balloonist lasti ja kiirabiga Tartusse jõudmisest on tal meeles kaarsild.
Viimast korda tekkis poisil kõriturse 8-aastaselt. "Kasvas välja," selgitas ema.
Pikad juuksed pinnuks silmas
Ema Tiina jutustas, kuidas Aapo isale olid suureks probleemiks poisi pikad juuksed. "Vanamehele ei mahtunud hinge, et tema tahtmine peale ei jäänud, tema tahtis, et kõik oleks nagu hiinlased, poti järgi lõigatud. Vanamees röökis ta peale alatasa," naeris ta.
Aapo isale vastu ei hakanud, kuid juukseid ära ka ei ajanud, õnneks isa päris kääridega kallale ei tulnud. "Ma oleks talle nendega susanud," ütles Aapo.
Ta liikus juuste teemal edasi sõjaväelaagrisse, kus tema sõnul oli psühhopaadist sõjaline õpetaja, kes poistel ise juukseid maha lõikas. Aapo peitis oma pika laka mütsi alla ja nihverdas end silma alt ära köögitoimkonda.
"Kui terror väga suureks läks, suitsetasin viis Bellamori järjest, võtsin võssa peidetud külgkorviga mootorratta, põrutasin Räpinasse ja lasin endale katarri välja kirjutada. Sõitsin tagasi, peitsin tsikli põõsasse ja läksin andsin tollele kurjale ülemusele loa, et ma olen nüüd vabastatud, et ma olen haige. Ära minnes võtsin mütsi peast, lasin juuksed valla, võtsin oma tsikli ja läksin koju," jutustas Aapo.
"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10 Saatejuht on Sten Teppan.
Toimetaja: Laura Raudnagel, Maiken Tiits