Kui Ranna Rantšosse loomi vaatama minna, siis ei ole ilmselt kuidagi võimalik, et jalutad korraks laudast läbi ja viskad pilgu peale. Rantšo perenaine Ande Arula ütleb, et tal on plaanis lauta pingid panna, siis saab külastaja istuda ja jälgida, kuidas loomade elu käib ja pikapeale ehk isegi aru saada, millest nad omavahel räägivad.

Sellele, miks kõik see kirju looma- ja linnukamp inimest ei pelga, on lihtne seletus — nende eest hoolitsetakse ja neid nunnutatakse ja nad armastavad inimest vastu.

Selle aasta suvi oli rantšole hea. "See suvi oli juba täitsa tore, inimesed käisid ja leidsid tee meile. Postitused ja pildid, mille inimesed ise panid, jõudis sel aastal laiemale ringile. Ja käisid üsna usinasti, lastelaagrid olid täis, malev käis," rääkis Arula.

Ranna Rantšo on farmiloomade loomaaed ehk kui kellelgi pole looma jaoks enam ruumi või puudub võimalus temaga tegelda, siis viiakse loom sinna. Niisamuti saab soovija sealt endale looma, aga mitte päris igaüks.

"Me ka ei anna niimoodi loomi, et saada pilt ja ma tahan seda. Inimene peab siia tulema, ma pean nägema, et see loom ka teda tahab. Siis saab valida. Merisigade puhul päris nii ei saa, aga ülejäänud loomadega on küll nii. Inimene ja loom peavad kokku sobima," selgitas Arula.

Kõige rohkem ongi rantšost endale merisigu viidud, ka 22 kassi on tänavu uue peremehe leidnud. Kõige eksootilisemad loomad on aga känguru ja eesel.

Kõige toredama etenduse pakuvad ilmselt kalkunid. Kui nad oma aedikust välja lastakse, ajavad isaslinnud end puhevile ja käivad uhkelt ringi, et kõik saaksid imetleda, kui vahvad linnud nad on.

Aga peagi tulevad jõulud ja Ranna Rantšoski on oma jõulumaa.

"Järgmisel nädalal hakkame kaunistama. Igas boksis on oma jõulud. Ja jõulumaa läheb lahti 20. novembril. See on muidugi minu sünnipäev, aga ma arvan, et iga mu sünnipäev on tänu loomadele, sest nemad on ikka mind väga keerulistest olukordadest välja toonud," rääkis Arula.