"Käisime Itaalias õppimas. Seal oli selline vahva üritus, kus nädala aja jooksul sai koeri õpetada trühvleid otsima ja kuna treenerid arvasid, et koerad on valmis, siis proovisime saada seda sertifikaati, ja vedas – saime," rääkis trühvlikoera omanik Angert Kang. Selliseid paberitega trühvlikoeri Eestis rohkem ei ole, kinnitas ta.

Teine trühvlikoera omanik Karoliina Kansi selgitas, et esialgu õppisid koerad purgist trühvlilõhna ära tundma. "Edasi liikusime loodusesse ja nad hakkasid otsima trühvlikujulisi palle, mille sees on trühvel, ja siis sealt edasi siirdusime juba metsa, kust päris trühvlid maa alt üles leiti."

Kansi märkis, et trühvlikoerte õppes on kahtlemata sarnaseid jooni narkokoerte väljaõppega. "Aga lõhna leides peab seda trühvlit otsima hakkama maad kaevates. Päris sarnased ei ole, aga ninaga peavad tööd tegema (mõlemal juhul)."

Selgitades, miks nad sellise asja ette võtsid, märkis Kang, et need koerad – Romagna veekoerad – ongi aretatud trühvleid otsima. "Loodetavasti saame Itaaliast väikese pakikese, millega saame neid koeri kodus edasi treenida. Hetkel on nad puhkerežiimil."

Kuigi trühvleid on leitud Eestis Valgamaalt, ei ole meie kliima neile seentele sobilik ja see aeg, mille jooksul neid Eestist leida, on lühike, peale selle ei kasva nad nii suureks kui näiteks Itaalias ega ole ka samaväärse toiteväärtusega.