Karis selgitas, et haigus ründabki peamiselt väiksemaid lapsi. "Arst ütles, et meil on väga vedanud, et sümptomid on välja löönud, sest paljude väikelaste puhul avastatakse see alles lahkamisel, et "vot, oli"."

Vähiga on Johann võidelnud poole oma elust. "Kolm aastat tagasi oli tal kogu aeg palavik ja mingi hetk hakkas ta jalga lonkama. Ultrahelis avastati, et neerupealisel on suur kasvaja. Selgus, et väga ulatuslikult on laiali – luudes, luuüdi oli haaratud," kirjeldas Karis.

"Oli keemiaravi, operatsioon, kiiritus, siis luuüdi siirdamine, siis siirdati tema enda rakud, ses suhteliselt kiiresti pärast keemiaravi saadi luuüdi puhtaks ja koguti tema enda rakud."

Johann käis kaheksa kuud regulaarselt kontrollis. Kõik tundus hästi. "Aga siis nägid jälle, et lapsel on kuidagi teistmoodi. Ta oli kuidagi paistes, turses. Me keegi ei tahtnud uskuda, isegi mõelda sellele, et paha haigus tagasi oleks. Aga uuringud näitasidki, et ristluus ja seljaajus oli ka täpike."

Seekord õnnestus kasvaja keemiaga ära hävitada ja operatsiooni polnud vaja teha. Sellele järgnes kiiritus. "Pärast kiiritust tuleb säilitusraviga tegelema hakata, aga meil õnnestus saada COVID ja see lükkus edasi." Luuüdi siirdamisel kasutasid arstid sel korral Karise rakke.

Kui esimesel korral raviga tüsistusi ei kaasnenud, siis teisel korral on nad enamuse ajast olnud haiglas, sest tekkinud on kõikvõimalikud tüsistused. "Ravi võib põhjustada kõrget palavikku, valusid. Nii et lisaks ravile tilgub kogu aeg kõrval morfiin."

Praegu on Johannil jäänud 11 päeva ravikuuri, misjärel peaks ta jääma kontrolli. Johanni ravi ei ole aga ei odav ega lihtne. Osa ravi katab haigekassa, osa mitte. "Eesti vähihaigete laste vanemate liit maksis meie ravi kinni ja see on tänu headele annetajatele." Esimese ravikuuri eest tasus haigekassa, teise eest mitte.

Ravi maksis 250 000. "Mul ei jagu kodu müügistki seda. Õnneks kohe öeldigi, et "Kristi, sina keskendud lapsele ega hakka peret lõhki laenama ja me teeme kõik, et Johann saab oma ravimi"."

Eesti vähihaigete laste liidu vanemate liidu kukkur pole aga põhjatu. "Kolm kuud on möödas Pardirallist, aga praktiliselt 300 000 on laste ravimitele läinud ja järjest tuleb iga päev lapsi juurde ja mitu taotlust on ootel," tõdes Karis.

"Ma ei tea, kust see jõud tuleb. See lihtsalt peab tulema," märkis ta kokkuvõttes. "Kusagilt ta tuleb ja ju siis meil sees on see olemas. Me ei ole musti mõtteid mõelnud otseselt. Mõtlesime, et OK, ühe korra tuli tagasi, ja siis teeme natuke teistmoodi selle elu."

Kes tahab Johanni ja teisi sama murega lapsi aidata, saab seda teha vahilapsed.ee.