Moedisainer Reet Aus kasutab oma moemajas väärtustava taaskasutuse põhimõtet. "Sa võtad ühe materjali, mis on juba olemas, läbi disaini annad talle uue elu ja teed uue toote," selgitas Aus.

Tema kontseptsiooni teeb eriliseks see, et nemad töötavad suurtehastega, kus kohapeal toodetakse konkreetse tehase ülejääkidest. "Tegemist on tegelikult uue materjaliga, millest tootmisprotsessis on saanud ülejääk või jääde. Mis muidu läheks jäätmelattu ja sealt edasi kas prügilasse või kui me räägime Bangladeshist näiteks, kus jäätmekäitlus puudub, siis tegelikult jõuab see enamjaolt hoopis kuhugi looduskeskkonda."

Praegu toodetakse Reet Ausi kaubamärki kandvaid riideid Poolas, Türgis ja Bangladeshis.

Aus tunnistas, et kogu tema äri põhineb sisemisel vastuolul, mida tundis, kui mõistis, et tema õpitud moekunsti eriala ei ole kooskõlas isiklike tõekspidamistega. Moetööstus, eriti mass- või kiirmoetööstus on Ausi hinnangul täiesti mõttetu.

Keskkonna seisukohast ei muutu moedisaineri sõnul enne midagi, kui odavad ja suured kaubamärgid oma ärimudelit ei muuda. Siinkohal ei muuda asja ka see, kui tema saab tootmisest allesjäänud kangajääke ära kasutada. "Ma võin täiesti siiralt lubada, et sellest hetkest, kui neid kangajääke enam ei ole, siis ma lõpetan disaineritöö ka selsamal päeval ära!"

Ausi sõnul on moetööstuse keskkonnamõju suurem kui kogu lennu- ja meretranspordil kokku.

Moedisainer usub, et regulatsioonidega on võimalik nii mõndagi muuta. "Kui vastutus langeb kaubamärkidele, siis hakkavad ettevõtted muutma kogu oma ärimudelit. Nad ei saa samamoodi jätkata," selgitas Aus, et tõenäoliselt on oodata tootja omavastutuse tulekut. "See, kes paneb turule toote, peab selle ka pärast tagasi võtma," rääkis ta ning lisas, et see muudab ka kohe mõtlemist, mida turule panna.

"Hommik Anuga" on eetris pühapäeval kell 10.