Marek Sadam seeniorkoerte adopteerimisest: nad väärivad märkamist
Novembris tähistatakse varjupaikades seeniorkoerte kuud. "Terevisioonis" käisid eakamate koerte adopteerimisest rääkimas koeraomanik ja muusik Marek Sadam ning Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni-Anete Mõisamaa.
Sadam, kes on adopteerinud pigem vanemaid koeri, rääkis, et on seeniorkoertele kodu pakkunud seetõttu, et ka nemad väärivad head elu. "Nad on selle eest väga tänulikud. Nad väärivad seda, et neid märgatakse ja varjupaikadest võetakse," sõnas ta.
Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni-Anete Mõisamaa rääkis, et põhjuseid, miks eakad koerad varjupaika satuvad, on palju. Näiteks satuvad varjupaikadesse loomad, kes on elanud heades kodudes, kuid kelle omanikud on ära surnud. Samuti võivad varjupaikadesse sattuda koerad, kes on halbadest tingimustest – näiteks koertevabrikust – päästetud. Lisaks jõuavad varjupaikadesse hulkuvad loomad, kellele omanikud lõpuks järel ei tulegi.
Mõismaa sõnul pole varjupaikade peamine probleem see, et seeniorkoeri väga palju on, vaid see, et need koerad ootavad oma kodu väga pikka aega. Varjupaikade MTÜ-s on kõige kauem on oma kodu oodanud Valga varjupaigas elav Bruno, kes on oma pere neli aastat oodanud. Seeniorkoertele suunatud teemakuud on MTÜ korraldanud neli aastat ning Bruno on kõik need aastat kampaaniast osa võtnud.
Sadam usub, et varjupaikadest võetud vanemad loomad muudavad adopteerijaid paremateks inimesteks. "Arvestades seda, et nende vanus, kui sa nad võtad, on nende mõistes sinu omast ilmselt üle, on neil järelikult midagi õpetada," märkis ta, ning lisas, et kui on soov maailma paremaks muuta, tuleks alustada väikestest asjadest.
"Kodutute loomade probleem kestab seni kuni veel üks koer tänaval või varjupaigas on. Tähtis ei olegi võib-olla see, kui palju neid koeri varjupaigas on, vaid see, et neid üldse on. Kas me saame rääkida elutervest riigist kui meil see probleem on?"
Inimesi, kes tulevad varjupaika sooviga vanem koer adopteerida, on Mõisamaa sõnul üha enam. "Siiski on kahjuks niimoodi, et kui varjupaigas on kutsikad, on neile ukse taga järjekord. Täiesti tavaline on nähtus, et ühele kutsikale on kümme soovijat, samal ajal kui seeniorkoer istub neli aastat varjupaigas," kirjeldas ta.
Mõisamaa rääkis, et tihti kardetakse vanemaid koeri võtta, sest peljatakse, et nad jäävad haigeks ja sellega kaasnevad suured ravikulud. Ta rõhutas, et ka kutsika võtmisel tuleb suurte ravikuludega arvestada. "Koera võtmine on suur vastutus, mis tuleb läbi mõelda," pani ta inimestele südamele.
Toimetaja: Karmen Rebane, saatejuht Katrin Viipalu
Allikas: "Terevisioon"