Svetlana Loboda ei vaja Peipsist ida pool tutvustamist. Tema supertäht särab üle kogu venekeelse maailma Vladivostokist Valgeveneni, Kaukaasiast Kamtšatkani. Nii juba aastaid.

Sõja alguses oli Loboda Moskvas koos oma lastega. "24. veebruari öösel tuli minu tuppa lapsehoidja ja ütles, et sõda algas. Kui see juhtus ja nii ootamatult ... siis tekkis järsku tunne, et sa oled vees, sest sinu elu on puruks löödud. Et ma kaotan kõik, mis mul on, kõik inimesed, kes Ukrainas on."

Ta kartis ka, et kaotab oma elu Venemaal, sest sinna oli koondunud kogu tema karjäär. "Kogu mu tööstus ja äriline pool oli just Moskvasse rajatud. Ma ei kõhelnud kaua. Piisas ööpäevast, et võtta dokumendid, lapsed koolist, asjad pakkida ja minema sõita."

Oma tiimile ütles ta, et kes soovivad temaga kaasa tulla ja valguse poole minna, tulgu kaasa. "Kui te siia jääte, siis me enam koostööd teha ei saa."

Loboda märkis, et kuigi sa võid olla artist, kes teab, mida ta tahab ja saavutab oma tahtmise ja võimeline planeeti teistpidi pöörlema panema, siis taolised sündmused, eriti kui ohus on sinu pere, võivad tekitada tunde, nagu sa oleksid eksinud väike laps.

"Vaatad maailma pärani silmadega, aga ei tea, mida teha. Sa ei tea, kelle poole pöörduda või kuidas edasi elada. Sa ei tea, mis saab sinu karjäärist, tööst ja elust. Kõik varises kokku."

Loboda tunnistas, et pärast Venemaalt lahkumist jagab ta energiahindade tõusust olenemata nii palju raha Ukraina abistamiseks kui võimalik. "Kui sa võrdled ennast inimestega, kellel pole katust pea kohal või aknaid, siis on vaja neile aknad anda, et saaksin rahus olla."

Ta ütles, et tahab praegu anda maksimaalselt kontserte, et maksimaalselt oma teenistusest abivajajatele anda. "Iga päev tuleb teha kolm heategu, siis on mul hea olla." Venemaale ta esinema ei sõida. "Mitte mingi raha eest."