"Mind ootas minu kirurg ja teatas, et "Tere, oleme leidnud tõesti teie verest halvaloomulise kasvaja rakke". Ma veel üritasin talle tagasi peegeldada, et "kas ma saan õigesti aru, et me räägime rinnavähist?" – "Jah, Egle. Teil on rinnavähk." meenutas Egle Kõiv "Ringvaates".

Kõiv tunnistas, et ega ta sel hetkel midagi aru ei saanud. Ta märkis, et hoolimata sellest, et jõusaalis pidi ta valutava rinna pärast harjutusi muutma, ei uskunud ta, et põhjus võib olla rinnavähk, sest vähk ju ei valuta. Ta ei pööranud pakitsevale rinnale enne tähelepanu, kui valu liikus kaenla alla.

Kuna ta põeb diabeeti, kutsus perearst ta eelisjärjekorras COVID-i vastu vaktsineerima. Ühtlasi palus naine arstil oma rinnad üle vaadata. Sellest hetkest läks asi väga kiireks.

"Oli naistepäeva hommik, minu ema sünnipäev, ja siis ma seisin seal oma lehed käes, suure PERH-i maja ees," meenutas ta. "Mammograaf jõudis mind kenasti veel vastu võtta ja taaskord öelda selle lause, mida oleme kuulnud, et "hea uudis on see, et halvaloomuline ju ei valuta"," jätkas ta.

Nii, kui ma olin rinnahoidjad ära võtnud, ma nägin, kuidas tädil liikusid ka prillid alla. Tal hakkas väga kiire, sest see rind oli tegelikult ju suur, siin elas kuuesentimeetrine tuumor."

Kuigi Egle oli toona vaid 35-aastane, aimas ta, et arstilt pole head sõnumit loota. Seda enam, et viimasel ajal diagnoositakse rinnavähki järjest noorematel naistel. Egle rinnavähi puhul oli tegemist nn kolmiknegatiivse rinnavähiga, mis on noorte naiste puhul tõusutrendis.

Kõigepealt algas keemiaravi, misjärel langesid tema kehalt kõik karvad. Kulmud, ripsmed. "Sa oled täiesti sile. Kuu-poolteist kindlasti. Ma tegin oma kiilaspeaga rahu hästi ruttu ja jätkasin oma ravi, sest olin otsustanud kindlasti, et ma jään elama ja mulle musti mõtteid ligi ei tule."

Seejärel eemaldati Egle vasakust rinnast kogu kasvaja ja komplekt lümfe, sest vähk oli edasi arenenud ka lümfidesse. Rinna asemele paigaldati ekspander, mis on sisuliselt veekott, mida pärast arst täidab. "See hoiab nahka kuni taastuseni. Pärast seda tuleb veel natuke taastusaega ja algab kiiritus."

Kiiritust sai ta 25 korda. Samal ajal tarbis ta keemiat lisaks veenile ka suu kaudu.

Laste eest ta oma haigust ei varjanud. "Isegi mu viieaastane teadis, et emme tiss on haige, sest ma olin hästi tihti haiglas. /---/ Ebamugavaid päevi oli hästi palju. Lapsed nägid seda teistsugust ema."

Egle diagnoosist on tänaseks möödunud poolteist aastat. Viimane kompuuteruuring näitas puhast pilti, kuid haiguse ärevusest väljaastumine on olnud raske ja antidepressantide toel. Praegu tegeleb ta rinnavähialase teavitustööga.

"Kui saaks mõnegi noore varem arsti juurde, siis oleks juba meie tööl jumet."