Pärnus üles kasvanud Seiman oli perspektiivikas ujuja, kes pälvis 12 Eesti meistritiitlit ning peale gümnaasiumi lõpetamist saavutas rahvusvahelise edu hoopis modellinduses. "New York oli kõige lahedam – kohe tundsin ennast koduselt," meenutas ta. Seiman kirjeldas, et ujumistrennis tegi ta seda, mis treener käskis, kuid modellina töötades ja eri riikides reisides arenes ta maailmavaade hoopis rohkem.

"Minna Tallinnast New Yorki ei olnud mul mitte mingisugune šokk ja tulla New Yorgist siia Andineemele mere äärde oli ka täiesti loomulik," viitas Seimann oma praegusele elukohale. "Kui mingi sahtel läheb kinni, siis ta läheb kinni. Ma ei ela minevikus."

Nüüd on Seiman nelja lapse ema ning töötab osalise koormusega ujumistreenerina. Selle kõrval tegeleb ta vabaheegeldamisega ehk heegeldamisega ilma etteantud mustri või reegliteta – igal hetkel võib vahetada stiili, lõnga, heegelnõela või lõpetada motiiviga suvalisel hetkel. Piire seab vaid omaenda fantaasia.

"See on minu jaoks nagu meditatsioon," kirjeldas Seiman. "Aga teisest küljest on vabaheegeldamine hästi loov tegevus ka," rääkis ta, lisades, et heegeldamiseni jõudis ta tänu sellele, et vajas suitsetamisele asendustegevust. "Asendasin ühe sõltuvuse teisega." Nüüdseks juhib Seiman heegeldamiskursusi, millest võtab osa huvilisi üle maailma.

"Ma olen aru saanud, et ma olen üpris kirglik inimene," kirjeldas Seiman. Kui talle mõni tegevus väga meeldima hakkab, siis ta ainult sellega tegeleda soovibki ning muu elu hakkab isegi segama. "Ma arvan, et see eristub, sest ma julgesin selliseid asju teha," kommenteeris ta enda vabaheegelduste võlu.

Viimasel ajal on Seiman sotsiaalmeedias kaasa teinud ka saja päeva projekte ehk heegeldanud sada päeva järjest iga päev. "Tööd on väikesed, ilusti karpide sees, kapi otsas, ja kohe kui ma need valmis saan, unustan need ära," tunnistas Seiman, et enam ta oma vabaheegelduste müügile ei keskendu. "Tegelikult, mida mina sellest saan, on just see kogemus, tegemine."