Marko Reikop: iga päev tunniajalist saadet kokku panna pole nii kerge, kui tundub

Eesti Rahvusringhääling ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut alustavad 2023. aastal mikrokraadi kursusega, mis pakub akadeemilist ja praktilist õpet toimetaja-saatejuhi ametiks teles ja raadios. Raadio 2 hommikuprogrammis käisid oma tööst rääkimas "Ringvaate" vastutav toimetaja Kai Väärtnõu ja saatejuht Marko Reikop. Saatejuht tõdes, et peaaegu iga õhtu tunniajase saate kokkupanemine pole sugugi nii kerge, kui kõrvaltvaatajatele paistab.

Reikop kirjeldas, et tema tööpäev algab hommikul kell kümme ning siis hakatakse ühekoos vaatama, millest õhtune saade kokku pannakse. Saatejuhi sõnul on kõige parem osa tööpäevast just saate tegemine, kuid selleks, et oleks, kellega õhtul eetris rääkida, tuleb terve päev tööd teha.

"Üldiselt on see hea, kui sa ärkad hommikul üles ja tead, et sul on kolm asja saates olemas. On ka hommikuid, kui ei ole ühtegi asja olemas, aga me katsume neid minimaalsena hoida," lisas Väärtnõu.

Vastutava toimetaja sõnul on oluline, et kella viieks on teada, kes ja mis teemad saates on, sest siis hakatakse saatele promotekste kirjutama. "Kui sinna midagi kirjutada pole, siis on väga halvasti," märkis ta.

Seda, et kella seitsmeks piisavalt teemasid pole, ei ole Reikopi sõnul juhtunud. Küll aga on vahel harva ette tulnud, et kella kuuest on külalisi puudu. "Me teame inimesi, kes elavad telemaja vahetus läheduses, keda saab alati kutsuda," naljatles Väärtnõu.

Lisaks külaliste intervjueerimisele on Reikop 14 aasta jooksul "Ringvaates" ka mitmesuguseid toite maitsnud. Kõige halvemat maitseelamust pakkus saatejuhi sõnul Rootsist pärit surströmming (hapusilk ehk hapendatud räim-toim).

"See on niivõrd jälk – nagu lähete soojal suvepäeval välja, leiate metsa vahelt mõne mägralaiba, mis on seal paar nädalat laagerdanud ja on tõesti pahaks läinud ning haiseb nagu raibe. See maitseb täpselt samamoodi. Sellest halvemat toitu ei ole," kirjeldas ta ning lisas, et samuti on halva maitseelamusena meelde jäänud Taist pärit vesilutikas ja värske madu.

Saadet kokku pannes proovitakse lähtuda teemadest, mis on vaatajatele huvitavad. "Eesti on väike, iga päev tunniajalist saadet kokku panna pole nii kerge, kui kõrvaltvaatajale tundub," tõdes Reikop.

Väärtnõu lisas, et enamasti lähtutakse sellest, mis tegijaid ennast huvitab. "See, mis huvitab meid, võiks huvitada ka neid, kes meid vaatavad."

Saatesse külalisi kutsudes on Reikopi sõnul kohe aru saada, kas inimene soovib saatesse tulla või mitte. "Me oleme nii kogenud helistajad, et kui me kellelegi helistame, siis laias laastus esimese kümne sekundiga on aru saada, kas ta tuleb või ei tule ja kus on murdmisprobleem," kirjeldas saatejuht.

Päevakajalise saatena kajastab "Ringvaade" ka ühiskondlikult olulisi teemasid. Siiski märkis Reikop, et kui oluline teema muutub vaatajatele ebahuvitavaks, lõpetatakse selle kajastamine.

"See on tunnetuse küsimus. Me näeme, mida inimesed jälgivad ja mida mitte. Kui huvi hakkab ära kaduma, siis me enam ei tee, aga kui huvi on, siis teeme," selgitas ta.

"Inimesed miskipärast arvavad, et oluline on alati huvitav, aga seda see sugugi ei ole. Kui oluline asi on ebahuvitav, võib meedia selle kõrvale jätta. See on väga radikaalne arvamus, mida ma siin avaldan, aga suhtelist nii me käitume."

Toimetaja: Karmen Rebane, intervjueerisid Margus Kamlat ja Bert Järvet

Allikas: "Hommik!"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: