"Loomulikult - eks me hakkamegi kriisis otsima asju, mis meile võiks sobida," oli Siller nõus, et teinekord jõuavad inimesed joogani läbi kriiside. "Kas sina otsid mingit muutust, kui sul kõik väga hästi on?" Ta lisas, et mõnikord jõuavad inimesed joogatundi ka lihtsalt seetõttu, et neile meeldib uusi asju katsetada.

"Jooga on liiga tõsine asi, et seda tõsiselt võtta - mis tähendab, et nalja saab seal ka," lubas joogaõpetaja. "Jooga on selline asi, et kui sõrme annad, siis võtab käe ja kogu keha," muigas ta. "Aga selleks, et joogamatile astuda, peab sul olema mingisugune paindlikkus kahe kõrva vahel."

"Mõni jooga on väga aeglane ja väga rahulik - mõnel inimesel on seda vaja, eriti kui ta on igapäevaselt tulesäde ning kogu aeg tormab ja toimetab ringi," selgitas Siller. "Ja siis on sellised joogad, kus sa saab higipunni otsa ette," teatas ta ning lisas, et samuti leidub vahepealseid variante. "Samamoodi nagu on erinevaid inimesi, on erinevaid joogastiile."

"Kui sa füüsilist joogat teha ei taha, siis sa võid jalutama minna ja ainult mõelda, märgata oma mõtteid - see on ka tegelikult jooga," rääkis Siller, et jooga ei ole ainult füüsiline liikumine, vaid ka see, mis toimub inimese mõtteis. "Jooga on sinu elufilosoofia ja sinu väärtused."

"Jooga ei ole religioon - kindlasti mitte," ütles Siller. "Jah, joogal on oma elufilosoofia, aga see ei tähenda seda, et kui sa joogamatile astud, siis sa muutud kohe taimetoitlaseks ja new age'i guruks," kummutas ta müüte.

"Anna võimalus nii, et sa ei käi ainult ühe korra, vaid käi vähemalt kolm korda selles samas tunnis sama õpetaja juures. Esimesel korral on alati see, et sa tegelikult ei tea, mis toimub," soovitas Siller lõpetuseks.