Janek hakkas Andresoo juures Tallinnasse trennis käima 8. klassis ning konkreetse ütlemisega treener oli ehmatav: "Ma ei olnud Vändras harjunud otsekohese ütlemisega: tema ütles mulle, et mu jooks on täiesti pekkis, et see on kohutav ja ma pean end drastiliselt muutma hakkama. Hüpped olid ka väga valesti. Sain kriitikat, mida polnud harjunud saama."

Janek Õiglane tunnistas, et ta ei olnud tegelikult üheski asjas väga hea ega osanud tehniliselt midagi teha, kuid treeneri ranged sõnad ja range eeskiri trennis aitasid teda palju edasi. "Ta on minu kõige suurem suunamudija olnud sportlasteel - ta pani mind mõtlema, et ei saa pehmete sõnadega tippsporti minna, pead saama ranget kondikava tuleviku jaoks," sõnas praegune edukas kümnevõistleja.

Janekiga saatesse kaasa tulnud ema Terje Õiglane mäletas hästi aega, mil sõidutas poega Tallinnasse ja Andresoo trenne huviga kohapeal jälgis. "Eks seal oli seinast seina neid emotsioone ja meil oli tõsiseid jutuajamisi perega, et järsku ikka proovid ühe aasta, kuidas on. Ma usun, et Janekil oli kaks poolust — üks tahtis olla seal Andrese pundis, teine ütles, et tahaks Vändras tšillida," kõneles ema Terje.

Janek jätkas trenne ning astus Audentese Spordigümnaasiumi. Pärast esimest aastat ei tundnud ema Terje poega enam äragi, sest tulemused tulid kiiresti ja areng oli imeteldav.

Introvertsus ja tulevase abikaasaga tutvumine

Janek rääkis saates sellestki, et spordis väljendatud emotsionaalsus on jätnud vale mulje, sest tegelikult on ta introvert. "Ma alustasin inimestega suhtlemist veebi teel. Ei olnud julgust kutsuda välja. Introvertsus ongi see, et ei julge ja ei taha näost näkku suhelda."

Veebis hakkas susisema Janekil suhe Kendraga, kellest sai tema abikaasa. Janek meenutas, kuidas ta mustanahalise ameeriklase esmakordselt vanematekoju viis. "Kendra küsis, kas su vanemad ikka teavad, mis nahavärvi ma olen, ta muretses, et see on põhiline, miks ta ei meeldi neile. Mina närveerisin hoopis seepärast, et ma polnud ühtki neiut oma vanematele näidanud," jutustas Janek.

Ema Terje sõnul võeti Kendra aga kohe omaks. "Ta on väga soe, intelligentne ja tark. Võtsime ta rõõmuga perre."

Unistus 8500 punktist

USA-s juurat õppiv Kendra soovib tulevikus töötada ülemkohtus ja Janek arvab, et esialgu on neil plaanis olla Ühendriikides, kuid kunagi tulevikus võiksid nad elada Eestis. Janek ei ole päris kindel, kaua ta tippspordis veel on. "Olümpiatsükli tahan ära teha ja siis vaadata, kuidas keha vastu peab." Ta lisas, et mõtleb ka pere loomisele.

Janek tunnistas, et soovib enda isikliku rekordi tõsta 8500 punkti peale ja võita veel ühe medali. "Eesti rekord on päris krõbe, ma selle peale ei hakka mõtlema, aga 8500 on huvitav number, milleni tahaks korra elus jõuda."

Janeki eesmärk on alati olnud nautida seda, mida ta teeb. "Ma olen uhke, et olen spordi tegemist nautinud. Ükskõik, mis valud ja jamad on olnud."

Kiidab vanemate kasvatust

Üks kõige südamlikumaid inimesi Janek Õiglase elus on olnud tema emapoolne vanavanaema. "Kui oli väiksemgi probleem, proovis ta asja lahendada niimoodi, et kõigil oleks hästi. Tal ei olnud kunagi kellegi vastu vaenu, tahtis alati kõigile kõige paremat — see on mu mälestus temast. Ta proovis positiivsust ja toredust mu ellu tuua, igatsen teda väga, võin ausalt öelda," rääkis Janek.

Ema Terje sõnul oli Janek lapsena rahmeldaja ja väga liikuv, paugutas natuke uksi, aga üldplaanis ei olnud temaga probleeme. Terje jagas üht lugu Janeki teismeeast, mis andis õppetunni nii emale kui ka pojale. "Poisid tulid trennist (Janekil on vanem vend Jan - toim.), mul oli frikadellisupp ja kohupiim kisselliga. Jan võttis ilusti suppi, aga supp ei olnud Janeki lemmik ja ta läks oma tuppa, jäädes sinna tundideks." Terje lisas, kuidas ta hakkas pisut muretsema, aga lõpuks saabus Janek kööki tagasi ning teatas, et ta võib nüüd siiski suppi süüa. "Mamps, ma võtan teise taldriku veel, nii hea oli."

Janek kiidab vanemate kasvatust ja ütleb, et sai kodust kaasa teadmise, et toidu kallal ei pirtsutata. "Ma arvan, et see on ülimalt tähtis asi! Mul vanemas eas ei olegi momenti, et ma hakkan söögi pärast krimpsutama. Mäletan, et kord olid Audenteses sinised kartulid. Mina sõin need ikka ära, miks ma peaks ära ütlema, aga paljud teised läksid Selverisse ja ostsid sealt igasugu jama kokku," meenutas ta.

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10 Saatejuht on Sten Teppan.