"Tee sinna on päris keerukas – see on heinamaa tee, mis vaikselt hääbub ja tee pealt ei ole tegelikult puud nähagi," tutvustas Püttsepp. "Teisalt on päris hea mõelda, et iga Eesti paiga ja loodusobjekti juurde ei too asfalteeritud teed ja iga puu juures ei ole metallist silte," tõdes ta. Püttsepp lisas, et Mäe-Lehtsoo tammega on nagu teiste suurte puudegagi – kaugelt vaadates ei tundu puu nii võimas kui lähedalt.

"Ta ei jää enam palju maha Tamme-Lauri tammest, mis siin lähedal Urvastes on," rääkis Püttsepp. Ta sõnas, et tammede vahemaa teineteisest on ainult paar kilomeetrit, lisades, et Mäe-Lehtsoo ja Tamme-Lauri tammepuud võivad olla omavahel sugulased ning Maaülikooli metsateadlased saaksid seda ka geneetiliselt kindlaks teha.

"Tüve jämeduselt ta ületab isegi Tamme-Lauri tamme," kommenteeris Püttsepp Mäe-Lehtsoo puud. "Arvatakse, et see puu on võib olla umbes 500 aastat vana."

Eestis on kaitstavate looduse üksikobjektide seas 604 puud ja puuderühma. Põlispuud aitavad säilitada nii Eesti looduse liigirikkust ja mitmekesisust kui ka pärandi säilimist.

"Eesti imelised maamärgid" on ETV eetris kolmapäeviti kell 20. Sarjas räägivad tuntud ja erinevate elualade inimesed Eesti loodusele omastest ja ainulaadsetest sümbolitest.