Igapäevaselt Inglismaal elav Vesik sõnas, et Lennat ta enda kirjutatud laulude laulmisel suunama ei pea. "Ma usaldan Lennat. Ta on nii kõva laulja, et ta ise tunnetab seda oma kõige sisemist ja kõige ausamat häält ning väljendab seda."

Vesik tunnistas, et kui varem pole ta väga palju eesti keeles laule kirjutanud, sest on olnud tema jaoks raskem kui inglise keeles kirjutamine, tunneb ta, et praegu jõudnud laulukirjutamisega nii kaugele, et saab seda ka eesti keeles teha.

"Ma arvasin alati, et inglise keeles on kergem kirjutada – teed mingi loba ära ja siis pärast dešifreerid, aga eesti keeles on raskem seda loba teha, sest sõnad on nii tähendusrikkad ja selged," selgitas ta.

Esimene lugu, mille Vesik Lenna jaoks tegi oli "Mida minuga teed", mis esialgu oli oli Vesiku endale kirjutatud loo klaveridemo. Kui laulukirjutaja lugu Toomas Olljumile näitas, pakkus viimane, et selle loo võiks Lennale anda. Vesik nentis, et laule kirjutades ongi oluline see, et laul, mille ära annad, peab tekitama tunnet, et tegelikult sooviksid sa seda ise laulda. "Esimest korda tunnen, et laul sai õigesse kohta ära antud."

Lenna sõnul on Vesik väga hea lauluõpetaja ning kui nad aasta alguses Obinitsal kokku said ja plaadil olevaid laule laulsid, suutis ta vajadusel Lennat väga hästi juhendada. "Kui mõne koha peal ma mõtlesingi – mulle oli ka päris suur väljakutse neid laule niiviisi pehmemalt ja õrnemalt laulda – ütles ta mulle paar näpunäidet ja need olid kümnesse. Ma võtsin need kohe omaks ja sain minna," kirjeldas ta.

Laulja tõdes, et Eestis on raske endale laulukirjutajaid leida, sest kõrgel tasemel professionaalseid laulukirjutajaid on vähe ning artiste, kes iseendale ei kirjuta, on palju. "Tekib ikka see laulupõud vahepeal," tõdes ta.

"See, et Iiris oli valmis mulle kirjutama, võttis paar aastat. Ma olen üliõnnelik ja tänulik, et ma sain sellises naisenergias loomingut teha," märkis ta ning lisas, et Vesikuga olid tal muuhulgas vestlused selles osas, mis teda hetkel kõnetab ja millest ta laulda soovib.

"Ta pani ennast ja mind kokku ning tabas täiesti kümnesse. Kui ma kuulsin neid tekste – ma olen väga tekstikriitiline –, siis ma ainult ahhetasin. Ta suutis ikka väga-väga kaunilt terviku luua."