Eesti Filmi Instituudis tootmisassistendina töötav Kristina Märtin liitus kaitseliiduga 1990. aastatel, mil ta kaitseministeeriumis töötas. Kui hakati riigi kaitseorganisatsioone taastama, otsustati, et ka Toompea malevkond, mis on ajalooliselt koosnenud riigiametnikest ja just riigiaustuse kaitseks loodud, tuleb taastada. "Mul ei olnud mingit küsimust, kui mind sinna kutsuti," meenutas Märtin kindlalt ja lisas, et on taastatud Toompea malevkonnas ainus naissoost kaitseliitlane.

Filmiprodutsent Riina Sildos nentis, et kuigi plaan kaitseliitu astuda mõlkus tal mõtteis juba eelmisel aastal, sai otsustavaks 24. veebruaril Ukrainas alanud sõda, mil ta mõistis, et liitumist ei saa enam edasi lükata. Sildos märkis, et filmitegijatel ei tekitanud kaitseliiduga liitumine kahtlust, sest tunnetati, et Ukrainas alanud sõda on ka eestlaste sõda.

"Õnneks ei toimu see meie territooriumil ja õnneks ei ole need meie perekonnad ja lapsed, kes hukuvad nende meeletute rünnakute all, aga see oleks võinud juhtuda meiega. Ma arvan, et seda teades – ja see oht ei ole tegelikult kadunud – tunnetasime, et me ei saa ohu tekkides joosta ringi nagu peata kanad," selgitas ta.

PÖFF-i filmitööstuse programmijuht Marge Liiske tunnistas, et enne seda, kui sõda algas, polnud ta absoluutselt kindel, mida ta Eestis sõja algamisel teeks, ning arvas, et pigem lahkuks riigist, sest tal poleks piisavaid oskuseid, et sõjas hakkama saada.

"Kui 24. veebruar kukkus, teadsin väga hästi, et need on minu väärtused, millel praegu tallutakse. See on see piir, kus mina pean muutuma aktiivseks pooleks. Ma ei taha olla see, kes ootab varjendis või kuskil mujal, kas pomm kukub pähe või keegi astub üle minu korteriukse ja sunnib mind püssiähvardusel kuskile minema," selgitas ta.

"Ma tahan olla see, kes teab, kuidas teha ja kuhu minna. Ma tahan olla see, kes on võimeline – nii palju kui ma suudan – kaitsma neid inimesi, kes sellel pinnal elavad, kui peaks nii minema."

Lisaks sellele, et kaitseliitlased saavad vajaliku väljaõppe relva käsitsemise ja meditsiinilise abi andmise osas, pakub liit Märtini sõnul sealsetele inimesele eluliselt olulisi väärtuseid – näiteks seda, et kunagi ei tohi oma kaaslaseid alt vedada ja kedagi ei jäeta maha.

"Eesliinil ei ole võitleja mitte keegi, kui tal ei ole neid, kes teda abistavad. Sina üksikisikuna ei tee mitte midagi ära ja see on üks hästi oluline teadmine," lisas Liiske.

Märtini sõnul on kodumaa kaitsmine oluline ka neile eestlastele, kes praegusel ajal siin ei ela – näiteks tegid tema sõbrannad Brüsselisse naiskodukaitse jaoskonna ja on vähimagi ohu korral valmis oma perekonnad sinna jätma ja Eesti tulema. Märtin selgitas, et tema Brüsselis elavatele sõbrannadele teeb enim muret lääneeurooplaste pehmus, kus antakse kõigele järele ja küttehindade pärast muretsetakse pea sama palju kui sõja üle.

"Ma arvan, et see on üks meie panus, et me see aasta ilma halisemata kannatame ja maksame selle küttearve ära, sest keegi meist ei taha, et vannituba ukrainlaste verega soojaks köetakse," märkis ta.

"Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeva hommikul kell 10.