"Eestis on palju muusikuid, kes nimetavad end džässmuusikuks, aga nende muusikas ei ole seda Ameerika džässkultuuri ega -traditsiooni. Neil on kodutöö tegemata ja seda on nende mängus kohe kuulda — see on minu jaoks vale," ütles Marjamaa.

Holger Marjamaa ise on muusikaajaloo põhjalikult läbi töötanud: klassikalisest muusikast ja rütmikast džässini välja. Ta leiab, et ükskõik, millise tee keegi muusikas valib, on vajalik tunda ajalugu ning teada, kust ja kuidas muusika üldse tulnud on ja mida muusikud teinud on.

Holgeri suunas džässmuusikasse tema vanem vend Mairo. "Vend hakkas väga vara džäss-saksofoni õppima. Olin väike, viieaastane, kui ma kuulasin Chick Corea Akoustic Bandi versioonis "Autumn leaves'i" ja ma sain aru, et vau, see on see! Tänu vennale ma leidsin päris enda muusika," rääkis ta.

Tingimuseks jõudmine maailmalavadele

Kuueaastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis klaveriõpinguid alustanud Marjamaa võttis algusest peale muusikat tõsiselt – poiss harjutas muusikakoolis terve maja lahtioleku aja, kella 7.30-st kuni 22-ni. Ta tunnistas saates, et on elu lõpuni enda õpetajale, professor Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaale tänulik, sest kuigi õpetaja soovis, et Marjamaast oleks saanud klassikaline pianist, teadis ta, et džäss on ja jääb noormehe südamesse.

"Ta väga uskus minusse. Ta ütles mulle enne esimest tundi, et ma võtan ainult ühel tingimusel õpilase — kui sa võtad end väga tõsiselt ja tahad maailmalavale, ma valmistan su ette maailmalavale," meenutas Marjamaa.

Juozapėnaitė-Eesmaa avas Holgerile kogu klassikalise muusika maailma. "Ma leidsin enda jaoks Rahmaninovi – kuulan teda siiamaani, harjutan väga palju vasaku käe liikumisi Rahmaninovi teostega. Ta on geniaalne! Samamoodi nagu Bach ja Šostakovitš, aga kui ma pean valima ühe helilooja, kelle võtan saarele kaasa, siis see on Rahmaninov," jutustas ta.

Marjamaa muusikaline teekond jätkus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Sibeliuse Akadeemias ja ühes maailma mainekaimas konservatooriumis, Manhattan School of Music kõrgkoolis džässklaveri erialal. Praegu on ta pianist Grammy auhinna võitnud trompetisti Chris Botti koosseisus ning esineb koos džässmuusika tippudega maailmalavadel.

Kuigi Holger on musitseerinud koos paljude staaridega, on tal unistus teha midagi koos lemmiklaulja Kim Burrelliga. "Armusin juba noorena tema muusikasse ja laulmisse. Gospelmuusikal on väga suur osa selles, kuidas ma üldse muusikat näen, kuidas ma mängin. See on mind tohutult mõjutanud. Gospelis on seesama hing, mis on traditsioonilises džässis, nad on sugulased omavahel. Seal ei ole eraldatust, see on kõik üks suur perekond," avas ta.

Presidendi vennalik embus

Ühel hommiku möödunud aasta detsembris New Yorgis, kus Holger Marjamaa praegu elab, sai ta telefonikõne infoga, et Eesti president Alar Karis tuleb õhtul džässklubisse Blue Note, kus toimub tema kontsert. "Ostsin kohvi, jalutasin, mängisin klaverit ja aina enam jõudis mulle kohale, et vau, härra president tuleb," meenutas ta.

Peale Marjamaa soolot teatas Chris Botti, et ta on mänginud mitmele presidendile Valges Majas, aga ükski president ei ole tulnud kuulama kohapeale. "Kuid vaadake, meil on pianist ja tema riigi president tuli kuulama just Holgerit," vahendas Marjamaa Botti sõnu ning lisas, et ta läks lavalt president Karise juurde, kes teda embas.

"See oli võrratult ilus, see esmakohtumine! Ei olnud tunnet, et mina olen muusik ja tema on president, vaid see oli äratundmine — kaaseestlane. See vennalik embus tähendas mulle nii palju. Kui südamlik ja soe on meie president. See jääb mulle eluks ajaks meelde, milline au!" muljetas Marjamaa.

"Heli nälg" on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 12.05. Muusikutega vestleb Andres Oja.