Charles sai diagnoosi kümme aastat tagasi.

"Kui ma sain teada, et mul on 2. staadiumis rinnavähk, siis muidugi läks kõik täiesti pea peale – mis minuga saab, mis mind ees ootab, ja muidugi küsimus, et kas ma suren kohe ära," tunnistas ta "Ringvaatele".

"Kui seda sõna "vähk" kuulda, siis esimene mõte on "appi, nüüd on kõik, elu läbi". Ja siis hakkasingi harima end rohkem selle haiguse suhtes ja mis mind ees ootab."

Charles'i ravi kestis kümme aastat tagasi jaanuarist oktoobrini. "Mulle määrati alguses kuus korda keemiaravi, siis oli operatsioon, ja siis tuli veel keemiaravi kuus korda otsa ja ka 33 korda kiirtust. Pluss otsa viis aastat hormoonravi.

Ta tunnistas, et oli valmis juuste kaotamiseks. "Aga juuksed on su pea ehe, et hakkasid ära tulema, kõik ripsmed ja kulmud tulid ära, ag aselleks ma ei olnud valmis, et ka küüned ja käenahk tuleb ära lõpupoole. Keemia on kõige vastikum asi üldse, mis oli."

Charles ütles, et kõige olulisem on diagnoosi saamisel see tugisüsteem. "Hästi oluline on, et sul on keegi, kellega sa saad jagada ja rääkida kõiki muresid ning ka rõõmu," selgitas ta.

"Pärast iga keemiaravi oli mul kaks sõbrannat. Üks oli, kes võttis enda juurde ja olimegi lapsega kahekesi seal ja kosusingi üle nädalavahetuseti. Iga kolme nädala tagant oli mul keemiaravi ja tema aitas, ning üks teine sõbranna oli vaimselt tugi 24-7," kirjeldas ta.