Toto perenaine Marili Uluots kirjeldas "Ringvaates", et teatrilavale jõudis koer üleskutse peale – nimelt otsiti lavastusse sobivad koera hurtade liidu kaudu. Kuna tegemist on üsna haruldase tõuga ja Tartu kandis sobivaid koeri palju polnud, kutsutigi Toto lavastusse.

Kui inimnäitlejad peavad lavastuse jaoks mitu kuud proove tegema ja teksti pähe õppima, pidi Toto harjuma uue maja, lava, teistsuguse valguse, uute inimeste ja laval valjul häälel rääkivate kolleegidega. Uluotsa sõnul on oluline see, et koer ennast laval turvaliselt tunneb.

Toto, kellele meeldib perenaise sõnul väga palju joosta, suudab siiski ka vaguralt ühe koha peal olla. "Öeldakse, et Inglise hurdad võivad kodus kaheksa tundi nii pikutada, et nad ei pööra külge ka," kirjeldas perenaine.

Kuigi Toto hommikul ärgates aru ei saa, et tal õhtul etendus on, siis Vanemuise juurde jõudes mõistab ta, kuhu minek ning hakkab rõõmust saba liputama. "Ta teab, et see on see tore koht, kus saab palju maiustusi ja kõik suhtuvad temasse sõbralikult ning tervitavad teda. Talle meeldib sinna minna."

"Tõrksa taltsutuse" lavastaja Priit Strandberg selgitas, et koera õpetas lavastusse siiski tema omanik, mitte lavastaja. "Ta on intelligente koer ja sai üsna ruttu aru, mida ta tegema peab. Loominguliselt täitis kõik ülesanded," kiitis Strandberg Toto näitlejameisterlikkust.

Näitleja Oliver Valk, kellega koos Toto laval on, sõnas, et Toto on iga näitleja unistuste parter, sest ta ei ei haugu vastu, on väga tekstitäpne ja oskab üllatada. "Ta on alati raamistikus, aga vahel üllatab," naljatles Valk.

Tehtud töö eest saab Toto ka palka – selle on perenaine pannud eraldi arvele ning kogutud raha eest saab Toto endale vajalikud talveriided.