Vabatahtlikud päästjad erinevad kutselistest päästjatest sellega, et nad teevad seda muude tegevust kõrvalt ja nad ei saa tehtud töö eest palka. Vabatahtlikud päästjad töötavad üle Eesti, peamiselt nende kohtades, kus muude päästjate abi pole väga lähedal.

Vabatahtlik päästja Piia Kallas sõnas, et vabatahtlikud päästjad on peamiselt kokku tulnud selleks, et katta äärealasid ja piirkondi, mis jäävad linnadest välja. Kallase sõnul saavad vabatahtlikud eelkõige motivatsiooni sellest, et soovitakse oma kogukonda, kodu ja lähedasi kaitsta. "Tervet Eestit täna riik kutseliste päästjatega ei ole katnud ja tõenäoliselt ei ole seda kõike vaja. See vabatahtlus on mõnes mõttes loogiline," leiab ta.

Meelis Välimäe sõnul sai Eesti pääste omal ajal alguse just vabatahtlikest. "Vabatahtlikkus on eestlaste seas säilinud. Selles mõttes on tore, et see ei ole kuhugi kadunud. On olnud aegu, mil on üritatud seda välja suretada, aga ei ole õnnestunud," tõdes päästja.

Vabatahtlike päästjate töö sõltub suurel määral annetustest, mida jagavad komandod, riik, pääseamet ja eraisikud. Kallas tõdes, et enne Ukrainas alanud sõda ei olnud vabatahtlikud annetajate jaoks eriti atraktiivsed ning ühiskond ei teadvustanud eriti nende rolli. Ukrainas toimuva tõttu on üha enam märgatud vabatahtlikke ja seda, et nad tagavad elanikkonna kaitse.

"Loodetavasti see Ukraina teema laheneb õigepea ja me saame Eesti rahvalt toetust ka oma vabatahtlikele päästjatele, kes peavad ka olema valmis üheks või teiseks stsenaariumiks. Loodetavasti need ei realiseeru, aga valmisolek peab meil olema," kirjeldas ta.