Isaga saatesse tulnud Kätriin Seli rõhutas samuti perekesksust ning rääkis, et lisaks omavahelisele pidevale suhtlemisele on nende perele väga tähtis tihe suhtlus sugulastega. "Meil on vedanud, saame sugulastega kokku ka sünnipäevadeväliselt. Käime jõhvikal, peame piknikuid ... aga sünnipäevad on lapsest saati sellised, et rahvas ei mahu koju äragi."

Kätriin jutustas, et koges lapsena pidevat vanemate suunamist, aga mitte kunagi ei tekitanud see kohustuse tunnet. "Kersti ja Neinar on meist normaalsed inimesed teinud, see on neil hästi välja kukkunud. Vanemad on nii palju pidanud pingutama, et meil oleks hea elu. Usun, et normaalseks saamise osa on ka see, et saad küll riielda ja sind keelatakse ning lapsena ei ole see tore, aga see on normaalseks kasvamise osa. Ma kasvataksin ilmselt sarnaste põhimõtetega oma lapsi," ütles ta.

Neinar lisas, et nende kolm last ei ole ühtki asja saanud lihtsalt, ka see, et lapsed nende pereettevõttega seotud on, pole niisama kandikul pakutud. "Nad on pidanud ennast pidevalt tõestama. Tunnistan, et olen ülekohtune ka olnud, aga mingeid erandeid ei saa ma lubada. Abikaasa Kersti on öelnud, et kui teised kiidavad oma lapsi, siis sina kogu aeg kritiseerid ja jätad kiituse teiste hooleks."

Neinar Seli kõneles ka ajast, mil kodune elu oli suuresti abikaasa Kersti õlul. "Kersti roll meie laste ja pereelu juures on hästi suur. Ma tundsin, et mul on kodus tugev seljatagune, sain tegutseda ja teha omi asju — need tööpäevad olid tol ajal ikka väga pikad."

Perekonnanime vari saatis lapsi koolis

Kätriin tõdes saates, et perekonnanimi on neid n-ö halvas mõttes saatnud. "Kindlasti, mind võib-olla kõige rohkem, sest kui mina olin noorem, oli juba kergemat sorti sotsiaalmeedia. Isegi õpetajad on nõmedaid kommentaare teinud. Ega ma sellest väga koju rääkima ei läinud, neelasin alla ja läksin edasi. Omavanuste seas oli seda vähem, pigem just sutsu vanemate või täitsa täiskasvanute hulgas."

Neinar kinnitas, et eelarvamuslikku suhtumist oli koolis lastesse tõesti ning tõi näite poeg Kristo juhtumist, kus üks õpetaja nähvas, et mis teil viga, käite muudkui restoranis ja taskurahaks on 500-kroonised.

Kätriin lisas, et mingisuguste ulmesoovidega polnud üldse mõtet isa jutule minna ning lihtsalt küsimise peale asju ega taskuraha ei saanud. Need tuli välja teenida, näiteks heade hinnetega. "Kui oli uue telefoni vajadus, siis ei ostetud seda kohe, vaid oodati sünnipäeva või jõule," ütles ta.

"Minu põhimõte on olnud kogu oma pere kasvatuse juures see, et aeg, mis sa pühendad perele, on see, mis maksab kõige rohkem. Lastele jääb lapsepõlvest meelde vanematega koos veedetud aeg, mitte taskuraha suurus," oli Neinar kindel.

Töökasvatus ja tippsport

Neinar Seli enda esimene taskuraha tuli Emajõe suursoost korjatud jõhvikate müügist Riia turul. Sealsamas suursoos asuvas talus tegi Neinar lapsepõlves koos venna Neenoga kõvasti tööd. "Vanaema kasvatas lambaid, lehmi, hobune oli — loomadega tegelesid maalapsed suvel. Suursoos ei saanud heina traktoriga teha, igaühel oli nimeline vikat: isa läks ees, ema järel, siis tädi, siis Neeno, siis Neinar — viis vaalu heina. Selline töökasvatus käis lapsepõlvega kaasas," meenutas ta ning sõnas, et füüsiline töö oli ehk ka tõuge sporti jõudmisel.

Kuigi kodus peeti oluliseks hoopis muusikat, tõmbas Neinarit spordi poole ning ta pidi nii iseendale kui ka vanematele tõestama, et muusikakoolist lahkumine ja spordi kasuks otsustamine oli õige valik. Vasaraheitega tippsporti murdnud Neinarist sai hiljem kehakultuuri teaduskonna noorim õppejõud, aga tippspordist otsustas noormees siiski 23-aastaselt loobuda.

"See, mida ma nägin peale ülikooli lõpetamist spordi tegemise juures, spordi sisemist poolt...," ohkas ta ja jutustas Sotši laagrites nähtust.
"Naisterahvas tuli hommikusöögile ja ta oli enne habet ajanud ja sisse lõiganud. See traumeeris ikka kõvasti," tõi ta ühe näite paljudest, mis pani mõtlema, et tema sellist teed minna ei soovi, vihjates võimalustele, mida tuli teha, et saada tulemused Nõukogude Liidu siseseltki võimsamaks. "70 meetriga polnud Nõukogude Liidus võimalik isegi viiekümne hulka saada. Ma siin Eestis võisin ju medaleid saada," nentis ta ning suundus omandama teise kõrgharidusena hoopis bioloogiat.

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10 Saatejuht on Sten Teppan.