"Me käisime vaatamas, mida seitsme kuuga tehtud on ja me läksime ka selle jaoks, et renoveerida lastekodu ruume, et lastekodu avada, mida me seekord teha ei saanud, sest me ei saanud rahastust kokku," tutvustas Schmidt.

"Ma sattusin sinna läbi selle, et ma hakkasin kõigepealt ühte poissi aitama, kes vajas arstiabi – reostunud joogivee tõttu oli tal tervis väga kehvaks läinud," meenutas Schmidt ja lisas, et see oli ajendiks rajada Ugandasse heategevuslik organisatsioon, millega luua jätkusuutlik kogukond ning kuhu ehitada ka lastekodu. "Et nad saaksid iseseisvaks."

"Väga palju on toetanud Eesti inimesed. Eks väga palju tööd ja energiat võtabki just toetuste ja rahastuse leidmine ja me oleme samm sammu haaval läinud, aga väga palju on praegu juba ära tehtud. Me oleme saanud puhta joogivee," sõnas Schmidt. "Seda puhast kaevuvett saavad nüüd üle 200 inimese."

"Kuna Henessi on minu hea sõber ja kuna ma olen pildistamishuviline, siis ta kutsus mind kaasa ja lasi mul dokumenteerida kõike seda – niimoodi ma sinna sattusingi," rääkis Rebane ja lisas, et see oli tema esimene kord Aafrikat külastada.

Rebane tunnistas, et Ugandasse minnes oli tal kartus suur. "Mina läksin sinna alguses ikkagi meeletu hirmuga: mul oli kott tehnikat täis ja ma proovisin seda igasugustes kindlustusseltsides kindlustada," muigas ta. "Tegelikult seda ohtu, nagu internetis kujutati – Google'is – ei ole," lisas Rebane. "Ma usaldasin Google'it rohkem kui Henessit sel hetkel."

"Ühe väikese heateo ma tegin küll," lausus Rebane. "Nad teevad muidu tule peal süüa, aga see võtab jube kaua aega ja ma otsustasin, et kingin neile elektrilise ahju."

"Kõik need inimesed, keda meie aitame, aitavad omakorda neid, kes on nendest veel halvemas olukorras," jätkas Rebane. "Meil on seal seitse aakrit maad, kus me kasvatame vilja. Üks saak on juba saadud ja teine saak hakkamas, ja see sama vili, mis seal kasvab – seda annavad nad kogukonnana neile, kellel on väga suur raskus ja kellel on vaja lapsi toita," tõi Schmidt näite.

"Naistele õpetasime, kuidas teha korduvkasutatavaid hügieenisidemeid," tõi Schmidt veel teisegi näite. "Et noored tüdrukud saaksid koolis käia sellel ajal."

Schmidt ja Rebane loodavad, et ühel hetkel saab kogukond iseseisvaks. "See ei ole n-ö kala andmine, vaid see on ikkagi õnge andmine," nentis Schmidt.