"Kui ikkagi väike laps saab surma ja kui mõelda, kuidas koer seda last võis seal kohelda, siis see ongi väga kole lugu. Mis on selliste lugude juures hästi kurb, mind isiklikult on see alati häirinud, esimene asi, mis saabub, on hukkamõist. Mõistetakse hukka tõug, mõistetakse hukka vanemad," rääkis Oblikas. Tema sõnul pärast selliseid tragöödiaid saabub suur meediatähelepanu, kirjutatakse palju, inimesed arutavad, kuid tegelikkuses ei muutu midagi. "Inimesed on nii pinnapealsed, et tegelikke põhjusi, miks sellised asjad juhtuvad, ei käsitleta üldse," lausus ta.

Oblika sõnul valitseb toas teatud hierarhia, kui kohal on nii laps, lapsevanem kui ka koer. Kuid võib piisata vaid uksekella helinast, kui vanem toast korraks lahkub ning lugu võib lõppeda juba väga halvasti.

Spetsialisti arvates juhtub õnnetusi praegu rohkem kui aastakümneid tagasi ning seda põhjusel, et inimesed ei võta enam koeri kui loomi, vaid pigem kui lapsi. "Inimesed suhtlevad koertega samamoodi kui oma lastega," kinnitas ta. Kui inimene võtab endale koera, tuleb Oblika sõnul esmajärjekorras aru saada, et tegemist on täiesti teisest liigist olendiga. Kutsikaga tuleb kohe algusest peale suhelda koertekeeles ja käia temaga ka koolis.

Koertekoolitajal on ka isiklik kogemus loomarünnakuga, kui tema pere lemmik hammustas pooleteiseaastast poega näkku, nii et lapse haav vajas õmblemist. "See hammustamine toimus minust meetri kaugusel," sõnas Oblikas. Antud juhul oli kurb juhuste kokkulangevus selles, et laps torkas looma haigesse silma ning koer reageeris valule.