Siigur selgitas "Ringvaates", et nad on pikalt otsinud Lõuna-Eestist pidepunkti, kuhu saaks samamoodi luua elamuste ja sündmuste keskuse koos restoraniga. "Lõpuks oleme me mingitel põhjustel jõudnud Tartusse Toomkirikusse."

Sihtgrupist rääkides sõnas ta, et nende eesmärk on alati pakkuda oma tegevust kõigile, kes tunnevad huvi selle kultuuri, sündmuste ja hea söögi vastu.

"Nii et piiratud valikuid me ei tee. Jah, see on väga eksklusiivne, väga ilus mõte, mida me teeme. Eks valiku teevad külastajad ise."

Arhitekt Andrus Kõresaar sõnas, et kirikusse sobib meelelahutus kõrgema kultuuri nagu gastronoomia, muusika, kunst näol küll.

"Ka tänapäevasest läänelikust kultuurist leiame päris palju näiteid, kus üks või teine kirik või varemed on muutunud avalikult kasutuses olevaks sündmusteruumiks või ka restoraniks."

Samas selgitas ta, et antud juhul ei ole neil plaanis taastada tervet kirikut või isegi puudutada varemeid.

"Meie planeeritav restoran jääb vaatlejaks delikaatses situatsioonis, kus need varemed on ümber ja meie kavandis ei ole neid varemeid kuidagi puudutada, sest hoone hoiab neist distantsi."

Kõresaar märkis, et neil ei ole plaanis kirikut katustada ega sulgeda ka praegu varemete vahel olevaid käiguteid.

"Need käiguteed jäävad avatuks. Planeeritav hoone on ju mõeldud mitmefunktsionaalsena, et selles oleks võimalik tulevikus pidada päevasel ajal näiteks loenguid, vaadata filme, nautida varemeid, sest mõte kõrge kulinaarse tasemega restoranist kehtib õhtusel ajal."

Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta märkis, et nad on eskiisi saatnud tagasi täpsustamiseks, kuid talle teadaoleva info põhjal ei ole takistusi sellele projektile eritingimuste väljastamiseks.