Mustingu meenutas, et ta hakkas "Kalevi" filmiga tegelema kuus aastat tagasi kui temaga ühendust võeti ja projektist esimest korda räägiti. Režissöör märkis, et oli filmi tegemisega kohe nõus ning mõtles, miks ta ise polnud varem selle peale tulnud, sest Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna NSV Liidu meistrivõistluste võit oli Mustingu sõnul üks ägedamaid hetki Eesti lähiajaloos.

Musting meenutas, et kui ta esialgsele versioonile, mis kirjutati valmis enne seda kui ta projektiga liitus, peale vaatas, leidis ta, et soovib filmi teistmoodi teha ning hakkas uut lugu kirjutama. Ühel hetkel võttis režissöör ühendust dramaturg Mehis Pihlaga, kes on ise ka suur korvpallifänn ning aitas lugu kirjutada. "Temast oli väga palju abi," tõdes Musting.

Samuti suhtles Musting palju endiste Kalevi meeskonna mängijatega. "Filmi tehniline osa oli suur väljakutse, sest ma tahtsin näidata sporti seest. Ma käisin paar aastat tagasi Saku suurhallis üht korvpallimängu vaatamas ja mul oli võimalus platsi servas ringi liikuda. Vaatasin, et tegelikult kõige lahedamad asjad, mida teles ei näe, toimuvad korvi all. Seda elamust ma tahtsingi edasi anda," kirjeldas ta.

Kuna filmi võtteperiood langes kokku koroonalainetega, pidi meeskond massitseenide jaoks erilahendusi välja mõtlema, sest valitsuselt ei saadud eriluba Saku suurhallis massistseenide tegemiseks. Selleks, et filmi jaoks olulisi massistseene luua, pidid meeskond filmimisele lubatud massi suurhallis ümber tõstma ning järeltöötluses juurde tekitama. "Ma olin jumala kindel, et see ei toimi, aga produktsioon oli meil vägev ja inimmassid liikusid nii nagu vaja."