Carmen Mikiver: tajusin küll suuri silmi, kui mind draamateatrisse tööle võeti
Näitleja Carmen Mikiver jutustas Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...", kuidas Evald Hermaküla ta Eesti Draamateatrisse näitlejana tööle võttis, kuigi tal lavakunstikooli haridust ei olnud, ning lisas, et Mikk Mikiveril ei olnud tema näitlejaks saamisega mingit pistmist.
"Minu lavatee ristiisa on Evald Hermaküla, kellele ei meeldinud üks ühele valmisvorbitud produkt," ütles Carmen Mikiver ja selgitas, et esiti töötas draamateatris rekvisiitorina, kuid Hermakülale jäi silma tema metsik ja julge olek ning ta kutsus Carmeni lavale.
"1987. aastal, kui Viive Ernesaks tegi muusikali "Mary Poppins", võeti mind Jane'i rolli ning selle rolliga võeti mind draamateatrisse näitleja kohale. Ma tajusin küll suuri silmi või imekspandavaid ilmeid," meenutas ta, et tolle aja kontekstis oli see pigem ebatavaline, et ilma vastava hariduseta näitleja saab draamateatris töökoha. Carmen sõnas, et proovis ühe korra lavakasse sisse saada, kuid langes kohe konkursist.
Ta lisas, et paljud arvavad, et ta on draamateatris tänu Mikk Mikiverile: "Mikul ei olnud sellega absoluutselt mitte mingit pistmist. Need on eraldiseisvad asjad. Mina olin juba näitlejakohale võetud, kui me Mikuga kohtusime," kinnitas ta.
Miku eriline oskus rääkida viis armastuseni
Carmeni ja Mikk Mikiveri tutvumislugu leidis aset teatritrupi reisil Armeeniasse, kus Carmen lukustas end hotelli vannituppa. "Mul oli vahetult enne purunenud suhe ja ma olin väga haavatav. Koguneti kellegi hotellituppa, mäletan, et seal olid Hermaküla ja Mikk. Minul ei olnud sel hetkel sellest Mikust sooja ega külma. Ja siis hakati minu kallal heatahtlikult lõõpima, aga ma ei kannatanud seda välja," jutustas Carmen ja lisas, et jooksis vannituppa nutma ning peagi saabus ukse taha Mikk.
"Mikul oli eriline oskus rääkida. See polnud mingi tühi jutt, selle taga oli alati midagi. Jumal tänatud, et Jon (poeg — toim.) on isasse. Kui ma kuulan teda, siis tema oskab ka rääkida. Mina ei oska," ütles ta.
Carmeni ja Miku vanusevahe oli 27 aastat, kuid Carmen pole sellest kunagi mingit numbrit teinud.
"Olin nii ülepeakaela armunud, et ma ei mõelnud absoluutselt, kui suur lavastaja ta on või kui vana ta on. See tunne on lihtsalt nii tugev. Ja Jon oli väga-väga oodatud. See vanus oli teiste jaoks probleem. Mina ei näinud mingit numbrit. Minu jaoks näitab number mehe puhul tarkust — ma armun ära vaimsusesse ja intelligentsusesse," rääkis Carmen.
Sünnitus filmivõtetel
Saates tuli jutuks Joni sünd, mis leidis aset filmivõtetel Norras: rahvusvaheline projekt, Rauni Mollbergi film "Ystävät, toverit", mille peaosades olid Mikk Mikiver ja rootsi näitleja Stina Ekblad.
"Oli vaja ehtsat sünnitust ja kuidagi klappis selle ajaga, kui ma jäin Joni ootele. Võttegrupp siis ootas, millal see moment peale hakkab. Kui olin ära sünnitanud ja mind palatisse talutati, siis suured mehed nutsid kõik, panid mulle lilli ja šokolaadikarpe jalutsisse. Ma nii naersin, et ega ma surema hakka, et see on ju rõõmuhetk, aga ju oli nii liigutav," meenutas Carmen.
Muusikuna tuntud Jon Mikiver rääkis, et paar aastat tagasi saatis talle nimetatud filmi DVD ristiema, aga ta ei ole siiani seda vaadanud. "Tean seda stseeni, mis ootab mind ees, aga ma ootan õiget momenti," sõnas ta.
Jon jutustas, et tema lapsepõlv oli fantastiline. "Mulle anti nii palju vabadust, aga see oli tegelikult usaldus, ja ma ei kasutanud seda ära," ütles ta.
Carmen lisas, et teda ennast ei anna Joniga võrreldagi: "Jon oli sünnist saadik ülihea laps, aga mina olin metsik — mis pähe tuli, seda tegin. Ega ma ei küsinud, kas emale meeldib. Ema sai aru, et tal ei käi jõud minust üle." Ta jutustas 16-aastaselt sõbrannaga Usbekistani hääletamisest, ööseks koju mittetulemistest ja tundidest jalgalaskmistest.
Miku lahkumine oli raske
Carmen ja Jon meenutasid saates ka Mikk Mikiveri lahkumist aastal 2006, kui Jon oli 16-aastane. "Minul olid jalad alt, aga Jon ... temas oli jõud, ma ei kujuta ette, mis tema sees võis toimuda, aga tema tegutses," ütles Carmen.
"Ma olin väga teadlik vanemate vanusevahest ja vahetevahel käis see mõte mul läbi, sain ju aru loogiliselt, et isal oli juba insult olnud, haigus oli juba teda löönud. Ma sain aru, et see pigem juhtub varem kui hiljem. Ma olin valmis selleks päevaks — ma teadsin, et see tuleb ning võib-olla seepärast ei olnudki šokk enam nii suur, sest ma olin palju sellele mõelnud ja sellega leppinud," rääkis Jon.
Ta lisas, et oli väga raske, aga imetleb, kuidas ema suutis isa lahkumise järel nende kolme kodu koos hoida ning Võsu maja alles jätta: "Müts maha ema ees, kes kõike seda kolme kodu ballaadi suutis üleval pidada."
"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10 Saatejuht on Sten Teppan.
Toimetaja: Laura Raudnagel, Maiken Tiits