Üht teemat, mille järgi kõik riigid laupäeval koristavama hakkavad, Savioru sõnul ei ole. Iga riik suunab fookuse vastavalt oma vajadustele sinna, kus kõige suuremat murekohta tajutakse. "Olukord on hästi erinev – kes koristab suuri prügihunnikuid, kes väikeprügi," nentis Saviorg.

Eestis on tänavu fookus suunatud väikeprügile ja rannaaladele. Rannakoristusi on planeeritud nii merede, jõgede kui ka järvede juurde. Savioru sõnul võeti fookuseks rannaalad seetõttu, et maailmakoristuspäeva raames pole varem rannaaladele keskendutud. Samuti märkis Saviorg, et sooja suve tõttu on randades palju inimesi käinud.

Klassikaline prügi, mida rannaaladelt leiab, on suitsukonid, pudelikorgid ja pulgakommide pulgad. Savioru sõnul on inimeste teadlikkus madal just suitsukonide osas, sest ekslikult arvatakse, et konid on biolagunevad.

"Paber sigareti ümbert laguneb ära, aga filtris on mitukümmend tuhat peenikest kiudu, mis hakkavad mikroplastiks lagunema. Eriti hull on see, kui koni satub veekogusse, sest kalad söövad seda ja see satub toiduahelasse," kirjeldas ta.

Savioru sõnul on kõige hullem seis maha visatud konidega rannaalas nende pinkide ümbruses, kuhu on ka prügikastid paigutatud. "Miskipärast isegi sellistes kohtades ei jõua see koni prügikasti," tõdes ta.