"Kui me siia sõitsime, siis kuulsat Hinni kanjonit – või Hinni orgu, nagu võrokesed ütlevad – ei olnud maastikul üldse näha. On näha lihtsalt suvaline võsa," sõnas Kõivupuu, et esmamulje Hinni kanjonit külastama tulles on petlik.

"Kui treppidest alla laskuda, siis on selline tunne, nagu astuks korraks argisest maailmast välja," lisas ta, et sälkorus on väga rahulik ja vaikne.

Kõivupuu sõnul on kanjon unikaalne maastikuobjekt. "Mina avastasin ta 1990-ndatel, kui olin üliõpilastega välitöödel: kogusime rahvaluulet ja -pärimust," rääkis ta. "Ega sellel ajal Hinni kanjonist väga palju ei teatud."

"Inimesed kirjutavad liivakiviseintele /.../ ma arvan, et tänapäeva ajastul, kus meil on võimalus dokumenteerida, blogisid pidada – võib-olla niisugusel moel ajaloo jäädvustamine ei ole enam kõige parem viis," lausus Kõivupuu.

Hinni kanjon on 15–20 meetrit sügav ja ligi 300 meetrit pikk sälkorg. See on ainus paik Eestis, kus oja mõlemal kaldal asuvad järsud liivakivipaljandid. Sälkoru liivakivi pärineb Devoni ajastust, mille vanus on umbes 400 miljonit aastat.

"Eesti imelised maamärgid" on ETV eetris kolmapäeviti kell 20. Sarjas räägivad tuntud ja erinevate elualade inimesed Eesti loodusele omastest ja ainulaadsetest sümbolitest.