"See, et koerad elavad üle kümne aasta, on ikkagi viimase aja trend," lausus Toomet "Terevisioonis". Ta lisas, et tema praksise alguses, umbes 30 aastat tagasi, sellist trendi veel polnud. Tänu pikemale elueale esineb koertel nüüd ka rohkem dementsust.

"Teine asi on muidugi ka elustiili muutus: inimesed elavad loomadega tihedamini koos," viitas ta sellele, et vanasti oli rohkem ketikoeri ja nende haigusi ei pandud nii hästi tähele. "Uurima on hakatud seda hiljuti."

"Surnud ei ole kole olla – see on teistele hirmus," kommenteeris Toomet. Tema arvates ei tekita dementsus loomale suuri kannatusi, vaid rohkem ebamugavusi perele. "Kui inimesed võtavad koera imelikku käitumist kui halba käitumist, siis ta võib kannatada saada, sest keegi hakkab riidlema või pahandama."

"Dementsuse diagnoosi juures tuleb kõigepealt välistada kõik muu," sõnas Toomet. "Me peame kõigepealt alustama sellest, kas ta on füüsiliselt terve," sõnas loomaarst. Ta lisas, et vanadel koertel võib esineda mõlemat: nii füüsilisi probleeme kui ka dementsust.

Loomaarsti sõnul on koerte dementsuse sagedased tunnused öö ja päeva vahekorra sassi ajamine ja tuppa häda tegemine. "Desorientatsioon on üks väga levinud tunnus."

"Aitab ikkagi see, et oleks täisväärtuslik toit," sõnas loomaarst. "Igasugused asendamatud rasvhapped, e-vitamiinid – kõik sellised asjad, mis meie ajule ka hästi mõjuksid, kui me neid tarbiksime. Tegelikult on loomadele loodud spetsiaalseid toite, mis toetavad ajutegevust," tutvustas ta.

"Muidugi hästi tähtis on vana looma puhul see, et tal oleks rutiin ja režiim." Toomet lisas, et koertele on muidugi väga oluline ka liikumine ja mitmesuguste lõhnade nuusutamine või jälje ülesvõtmine, mis ajutegevust turgutab.