Tänavu istutab meeskond kaks korda rohkem puid kui möödunud aastal. "Ralli mõjud olid tiba suuremad, sest oli rohkem rahvast, oli rohkem partnereid, aga ralli mõju ei olnud kindlasti kaks korda suurem," selgitas Rally Estonia juht Urmo Aava "Ringvaates".

"See "kaks korda rohkem" on hästi – et kui kahega korrutad, siis kindlasti saab mõju neutraliseeritud," lisas ta.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas selgitas, et keskmine tavakasutaja sõidab aastas ehk 15 000 km ja selleks, et tekkivat süsiniku jalajälge kompenseerida, peaks autojuht istutama aastas 30 puud.

"Me eeldame seda, et ralliauto sõidab kiiremini ja üks rallimees sõidab rohkem kilomeetreid, et trenni teha ja harjutada ka. Nii et kas just päris kümme korda rohkem, aga kuus korda rohkem küll ja tegime arvestuse," jätkas Kallas.

"Meil on 40 rallimeest, kes tulid siia istutama. Me istutame 8000 puud. Nii et igale rallimehele 200 puud ja sellega peaks ka rallimehed olema ära kompenseerinud kõik negatiivse, mis nad aasta jooksul korda on saatnud, kui nad harjutasid rallitamise jaoks või rallit võistlemise jaoks sõitsid."

Aava usub samas, et Rally Estonia keskkonnamõju jäämäe tipp asub kuskil mujal. "Kogu pealtvaatajate liiklus, ka meie enda korraldajatiimi liikumine, kogu tehnika ja varustuse Lõuna-Eestisse vedamine. Küsimus ongi selles, kust sa hakkad mõõtma."

Rahvusvahelise Autoliidu FIA keskkonnaalased nõuded on tegelikult väga karmid, nentis Rally Estonia keskkonnahoiu suunajuht Ena Poltimäe. "Kütuse tarbimisel me võtsime see aasta juurde näiteks tiimide sõidukulud eelmiselt rallilt siia ja järgmisele. See aasta oli hästi suur helikopterite ja lennukite kütuse tarve. Seal on päästjaks see, et hakata rohkem droone kasutama."