Vakaršuk märkis, et muudavad oma neljapäevase kontserdi kava pisut vastavalt asjaoludele ja olukorras, kus me praegu elame. "Me esitame mõne loo, mis on pühendatud Ukraina praegusele olukorrale."

Tavaliselt käituvad kontsertidel väga vabalt, aga teinekord püüavad olla pateetilisemad, seda heas mõttes, jätkas ta.

Euroopas tuuritamisega on Vakaršuk märganud, et inimesed näitavad välja ühtsust, mis polnud aasta või kahe eest veel mõeldav.

"Selles osas pean ma tunnistama, et Balti riigid, nimelt Leedu, Läti ja Eesti teevad Ukraina toetamisel tohutult head tööd." Kontserdil Eestis soovib ta väljendada ka oma tänu Eesti inimestele kogu Ukraina rahva nimel.

Vakaršuk liitus maakaitseväega, kui Venemaa Ukrainasse tungis.

"Minu komandörid soovitasid mul minna sõdureid toetama ja teha seda, mida ma teen, selle asemel, et kasutada relva. Ma kasutan kuulipildujana oma kitarri."

Rindejoonel on ta andnud juba 140 kontserti, kõik sooloesinemised.

"Akustilised, Bob Dylani stiilis. Lihtsalt mängisin oma kitarri. Mõnikord kaevikutes ainult 15–20 inimesele. Aga mul ükspuha, ma pean seda tegema, sest pean seda õigeks. See inspireerib sõdureid ja mind."

Ta tunnistas, et igatseb neid esinemisi rohkem kui staadioni- ja areenikontserte. "Ausalt." Ta tõdes, et kolm-neli korda on rindel kontserti andes esinenud ka ohtlikke olukordi.

"Ma ei riskeeri kindlasti mitte ainult riskimise nimel. Aga mõnikord ei või teada, sest oled rindel. Aga seda on vaja teha. Need mehed, kes tegelikult rindel sõdivad, riskeerivad oma eluga palju rohkem kui mina. Ma võin teha seda, mida ma teen."