Evelin Võigemast meenutas, et ta käis juba teismelisena väga palju Linnateatris ning 90ndatel olid tal kõik teatri menulavastused ära vaadatud. "Tookord olin ma armunud peaaegu kõikidesse Linnateatri meesnäitlejatesse," meenutas ta ning lisas, et hiljem teatrisse tööle minnes oli aga naiste vägi see, mis hoidis ja toetas.

Elisabet Reinsalu rääkis, et ta pandi ühte garderoobi Anne Reemanni, Piret Kalda ja Epp Eespäevaga ning enne esimest tööpäeva kartis ta enim just garderoobikaaslastega kohtumist. Oma riietusruumi sisse astudes nägi ta, et garderoobikaaslased oli lauale seadnud suure maiustustega vaagna ning sinna peale pannud kaardi, kuhu oli käsitsi maalitud: "Käitu korralikult!".

"Üsna ruttu võeti mind omaks, ning see korralikkus selles garderoobis, kõige paremas mõttes, ei määratle seda garderoobi. Seal saab alati ikka palju nalja ja on olnud hästi tore," tõdes Reinsalu.

Üheks enim hinge läinud lavastuseks on näitlejate jaoks "Tõe ja õiguse" neljas osa. Hele Kõrve, kes mängis lavastuses üht peategelast Karin Paasi sõnas, et kõik komponendid klappisid selles lavastuses korralikult kokku. "See roll on minu näitlejatees suure ja märgilise tähendusega," tõdes ta.

Mart Toome meenutas, et "Tõe ja õiguse" neljanda osa alguses olid näitlejad 26-aastased ning neil ei olnud toona laps, kui Hele Kõrve jäi lapseootele, läks lavastus pausile. "Kui Hele tagasi tuli ja hakkas seda uuesti mängima, siis kui küpseks ta oli vahepeal saanud! /--/ Ma alati vaatasin lava kõrvalt seda," meenutas Toome.

Aastate jooksul on näitlejate ka publikuga erinevaid seiku ette tulnud. Argo Aadli meenutas, et kord tõusis keset etendust külastaja püsti, kõndis üle põranda - mis oli tol hetkel lavapind - ja lükkas näitlejad kahte lehte laiali. Esialgu arvasid näitlejad, et külastajal hakkas halb, kuid vaheajal piltöörilt uurides selgus, et külastaja ei suutnud saalis olla, sest seal karjuti. "Tegelikult oli vaikne tükk," meenutas Aadli.

Siiski on näitlejad pidanud tegelema ka olukordadega, kus külastajatel on saalis halb hakanud. ""Hecuba" ajal hakkas Taevalaval ühel inimesel saalis paha ning ta oksendas. Õnneks vahekäiku, mitte teistele inimestele peale, aga me ei jätnud asja katk. Kuna Argo parasjagu rääkis, siis meie Priiduga läksime ja otsisime tagant ämbri ja lapi ning korjasime selle okse kokku," meenutas Alo Kõrve.

Elisabet Reinsalu tunnistas, et oma kursusekaaslaseid jälgib ta alati teistmoodi ning teistsuguse tundega kui ülejäänud kolleege. "Nad on mulle kuidagi olulised ja armsad. Need neli aastat kooliteed on selline ühendav faktor," märkis ta.