Eestikeelne Vikipeedia tekkis 2002. aasta hilissuvel, kui 24. augustil alustas prantslane kasutajanimega Kalev korduma kippuvate küsimuste lehega. Algusajal kasvatasid Vikipeediat peamiselt kaks välismaalasest tõlkijat, kes olid erialalt soome-ugri keeleteadlased, kuid 2003. aastal alustas tegevust ka esimene aktiivne eestlane, filosoofia õppejõud Andres Luure.

"Ma arvan, et Vikipeedia on üks paremaid asju, mida internetist leida võib," rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis õppejõud ja mälumängur Arko Olesk. Tema arvates on Vikipeedia väga hea koht, kust alustada info otsimist, sest see on hästi korrastatud. Samas ei ole Vikipeedia ideaalne, sest sellesse projekti on hõlmatud väga palju inimesi, kuid ka klassikalised entsüklopeediad ei ole veatud. Ta soovitas Vikipeedia artiklitest saadud info muudest usaldusväärsetest allikatest üle kontrollida.

Oleski sõnul on Vikipeedia mõjutanud noorte võimet leida ja sünteesida infot nii positiivselt kui ka negatiivselt. Ühest küljest on see teinud info palju kergemini kättesaadavaks, kuid siiski näeb ta õppejõuna, et õpilased on muutunud mugavaks. Seetõttu on oluline õpetada allikakriitilisust. Ta rõhutas, et akadeemilise teksti aluseks on vaja põhjalikke akadeemilisi materjale.

Paberentsüklopeedia on jäänud Vikipeedia varju. "See ei suuda ikkagi sammu pidada nende nõudmistega, mis inimesel informatsiooni osas on," lausus Olesk. Paberentsüklopeedia on hea klassikaline filter näitamaks, mis on ühiskonnas kõige olulisem. Sellegipoolest pidi Olesk nentima, et nende kokkupanemine on nõudnud tohutult palju tööjõudu, kuid tulemus on kuiv ja piiratud.

Oleskil on komme võrrelda eri keeltes artikleid. Tema arvates saab Eestit puudutavat infot kõige paremini kätte eesti keeles. Samas on eestikeelse Vikipeedia kvaliteet ebaühtlasem võrreldes ingliskeelsega, sest vabatahtlikke on vähem. "See on loomulikult asi, kus me saame igaüks kaasa lüüa ja asja parandada, kui me probleeme näeme," ütles ta. Vikipeedia olemas olemise väärtus kaalub probleemid üle, sest see avab meie jaoks infovälja. "Kui meil on kriitilise info tarbimise võtted olemas, siis me suudame vigu näha ja nende levimist vältida," rääkis Olesk.

Vikipeedia artikli tegemine annab olulisi oskusi. Oleski sõnul on hea anda tudengitele ülesanne kirjutada artikkel mingist mõistest, sest neid peab selgitama lihtsalt, arusaadavalt ja lühidalt. Ühtlasi parandab see oluliste faktide kättesaadavust. Ideaalis võiks igaüks Vikipeediat teha, arvas ta.

Oleski sõnul peavad inimesed Vikipeediat väärtustama. "See tegelikult esindab ühena vähestest asjadest tänapäevases internetis seda algset ideaali, miks internet üldse tehti ja mida sellest loodeti," lausus ta.