"Fotograafia on väga selektiivne, ta valib väikese ajahetke ja sihib oma objektiivi millegi suunas. Mõnikord öeldakse, et inimesed, kes kogu aeg pildistavad, ei pane tähelegi, kui elu neist mööda libiseb. Aga teine külg on see, et läbi selektiivsuse sa süvened detailidesse või väljanopetesse elust mingil teistsugusel moel. Nii et mulle meeldib elu piltidena vaadata," tõi Kikkas välja ühe oma põhitõdedest.

Looduses ja valguses on Kaupo Kikkase sõnul justkui jumaluse või millegi kõrgema kohalolu märk kõige tugevamalt tunda. Ta imetleb pilvise tormitaeva valgust, kust piilub madal päikesekiir, ja vaatab seda pildistamata nagu mingit kõrgemat kunstiteost.

"Valgust saab nautida, kuigi see on kõigest üks footonite voog, mis objektidelt tagasi peegeldub ja lõppude lõpuks on see kõik üks illusioon, mille aju meile loob, aga alati imetlemist väärt," kõneles ta.

Otsib inspiratsiooni pigem kaugemalt

Kikkas möönis, et on fotoreisidel hakanud üha rohkem samades kohtades ja samu radu pidi käima: "Näiteks Amazonase vihmamets on üks koht, kus mul on olnud võimalus palju käia, olen sinna aina tagasi ja tagasi läinud. Samuti Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne osariigid Nevada, Arizona, California, Sierra Nevada mäestik, kuhu olen palju-palju kordi tagasi läinud."

Kõik need kohad on fotograafi sõnul hakanud talle midagi tagasi andma.

"Näiteks Amazonasest tegin ühe fotoraamatu ja koos sõbra Ivo Tšetõrkiniga korraldasime sinna kaks ekspeditsiooni, tulevikus on neid veelgi plaanis. Ameerika metsik loodus ja tohutu avarus kinkisid mulle Anseli-näituse koos Arvo Pärdi muusikaga. Niisiis ei otsi ma praegu uusi sihtkohti, pigem olen vanades kohtades avastanud uusi vaateid," avaldas ta.

Maailmas ringi rändamisele vaatab Kaupo Kikkas kaheti. Ta kiitis Valdur Mikita hiljuti ilmunud "Mõtteränduri" mõtet, kuidas Eesti taluperemehe kogu maailm piirnes kümne ruutkilomeetriga. Samas näeb ta enda ümber inimesi, kes kergelt konnatiigistuvad - ei oska hinnata, mis neil olemas ega olla õnnelikud. "Seega, ärakäimine, kaugemalt vaatamine on meile kõigile oluline," on fotograaf kindel. 

Koostöö teiste žanritega

"Minu enda kunstikeel on väga vanamoodne, aga püüan oma kaasaegseid kõnetada tänapäevasel lainepikkusel: muusika, valguse, piltide ja tööde vormistuse, sinna juurde loodud tekstide, kataloogide, dokfilmidega," selgitas Kikkas omalaadseid lahendusi fotonäituste tarbeks.

"Inimlikult on võrratu, kui teise žanri kunstnik võtab sult mõtte üle ja peegeldab oma kunstnikumõttega tagasi," kirjeldas ta. Nii on sündinud koostöö filmioperaatori Alar Kiviloga "Anseli" näituse tarvis, koostöö kirjanik Jan Kausiga "Sisekosmose" näituse ja raamatu jaoks ning tuleva aasta veebruaris kulmineeruv kontsertetendus koos Erki Pärnojaga. "Selline kunstnike vastastikune kummardus, sarnastel veendumustel põhinev kunstisõprus on lihtsalt äge," leidis Kikkas.

Portreed loodusest

Ameeriklane Scott Diel kirjutas ühe fotoalbumi saatetekstis, et Kaupo fotod on portreed loodusest. "See on ilus kompliment ja teeb palju rõõmu. Tõesti, loodus on täiuslik — mida on ühel kunstnikul loodusele lisada? Aga kui tekib kunstniku vaatenurk ehk algab teatavas mõttes loodusega manipuleerimine: kui maalikunstnik oma värvidevaliku, kompositsiooni ja pintslitehnikaga esitab isikliku nägemuse, siis fotograaf ei saa muud teha, kui muuta ja luua konteksti, pöörata kaamerat," nentis Kikkas.

Ta ütles, et hoolikalt kadreeringut valides tekib maailmast natuke teine vaade, teine rõhuasetus. "Kui võtta sinna kõrvale lihtsalt ilus värviline loodusfoto pildipangast või kellegi Facebooki seinalt, ja me räägime, et see on kunst, siis selle autor on loodus, mitte fotograaf," arvas Kikkas. 

Rohkesti nii Eesti kui ka Euroopa ja Ameerika muusikuid portreteerinud Kaupo Kikkas toonitas, et tema pildid on seotud hetkede, inimeste ja emotsioonidega ega pruugi absoluutskaalas olla nii head, kui nad on tema peas.

"Minu pildid on lood, ma olen lugude jutustaja nagu muusikud või maalikunstnikud," ütles ta. Ingliskeelses fotomaailmas on kasutusel pisut edvistav termin camera paste artist ehk keegi, kes maalib kaameraga. Kaupo arvab end selle tiitli alla mahtuvat, kuigi ei kasuta seda ise.

Vikerraadio saade "Kajalood" on eetris laupäeviti kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.