Ots tõdes, et televiisoris käivate reklaamide puhul tekib teatud huvide konflikt, sest üks osapool soovib, et reklaam meelde jääks, kuid teine osapool soovib, et reklaamis kasutatud muusika teda kummitama ei jääks. Kahe poole vahele jäävad ka need tarbijad, keda reklaam ei häiri, vaid nad registreerivad reklaamist saadud informatsiooni ning rohkem sellele tähelepanu ei pööra. Kui reklaam inimesteni jõuab nii, et seal jagatud informatsioon ka meelde jääb, on reklaam oma eesmärgi täitnud.

Rääkides konkreetsete valdkondade reklaamidest, tõi Ots välja, et toitu müüvate jaekettide puhul on reklaamid enamasti ühekülgsed seetõttu, et nad tarbijatele häirivalt ei mõjuks. Samuti on populaarne võte toidukaupade puhul hindade kuvamine ja soov näidata, et tegemist on soodsa ettevõttega. "See kõlab naljakalt, aga ei tohi liiga kallis ja liiga hea välja näha," kirjeldas ta.

Ots ei usu, et tulevikus sarnase sisuga tarbekaupade reklaamid lähitulevikus muutuvad või kaovad, sest aastakümnete pikkused kogemused on näidanud, et sellistena nad töötavad hästi.