Lõimeleeri kahes vahetuses löövad kaasa kümne- kuni 16-aastased noored seitsmest riigist. Kõik nad on Eestiga seotud vanemate või sugulaste kaudu.

Saksamaal elav Matthias on laagris koos noorema venna Johaniga. Poiss mõtleb, nagu ta isagi, prantsuse keeles, ent ka eesti keel pole talle võõras.

"Mu ema on eestlane ja ma õppisin sünnist saadik eesti keelt," ütles Matthias. Eesti keele laagrisse tuli ta lõbu pärast. "Mulle meeldib see kultuur, siin on minu meelest väga põnev," lisas ta.

Norrast tulnud eestlane Linda leiab, et laager aitab eesti kultuuri ja keelt mõista. "Minu meelest see aitab päris palju, siin väga paljud räägivad eesti keelt. Siit ma õpin päris palju."

Väliseesti noori juhendavad eakaaslased Kodu-Eestist.

"Mõned inimesed ei oska üldse eesti keelt ja mõned ei taha proovida ka. Siis on natuke raske," ütles Tallinnast tulnud vabatahtlik abiline Juljus.

"Vahepeal ma ei oska täpselt sõnu tõlkida, siis peab natuke seletama teiste sõndadega," ütles vabatahtlik abiline Ethel Viljandimaalt.

Lõimeleeri korraldaja, pärandkultuuri edendaja Priit-Kalev Parts on võtnud oma südameasjaks väliseesti nooretele meie vaimse ja ainelise vanavara tutvustamise.

"Tänavu on meil teema pulmad, Eesti pulmad. Algab ikka ehalkäikudest ja kõik pulmatraditsioonid ja -kombed teeme läbi. Täna tegime kasevihtasid, veimevakka oleme teinud, paelu pununud, kosjas käinud hobusega. Ja praegu teeme pulmasuppi. Nagu on öelnud soome-urgi keelte professor Ago Künnap, et keelest loobutakse naeratus suul. Ja see on meile väga tõsine väljakutse, et selle naeratusega eesti keelest ei loobutaks," rääkis Parts.