Kosmosejaam, milles Maurer elas, asub Maast 400 kilomeetri kõrgusel ning korraga on võimalik planeedist näha 5000-kilomeetrise läbimõõduga piirkonda. Astronaudi sõnul on 20-aastane kosmosejaam suurpärases seisukorras.

"Kui sul on 20-aastane auto, millesse sa investeerid ja hooldad seda kord aastas, siis võib see auto olla täiesti töökorras, tugev ja heas seisundis. Minu arust on rahvusvaheline kosmosejaam hiilgavas seisukorras," tõdes Maurer.

Lapsepõlves oli Maureri iidoliks Ulf Merbolt, esimene Saksa astronaut, kes kosmos käis. Ta tunnistas, et pärast seda kui Merbolt oli kümme päeva kosmoses veetnud, näis ta nagu superkangelane. Maureri sõnul ei osanud ta kosmosesse lendamisest isegi unistada.

"Kosmos näis olevat midagi nii kauget ning ma ei hakanud kosmosesse lendamisest isegi unistama, sest ma arvasin, et ma ei saa kunagi Merbolti sarnaseks. Nüüd olen ma kosmoses käinud ja ma pole mingi superkangelane vaid tavaline inimene," kirjeldas ta. "Minu sõnum kõigile lastele on see, et ainult suurelt unistades võib suuri asju saavutada."

Kõik 176 kosmoses veedetud päeva olid astronaudil minutilise täpsusega planeeritud. Ta tegi kaasa enam kui 150 teaduseksperimendis ja veetis mitu tundi väljaspool rahvusvahelist kosmosejaama, otse avaruumis. Maureri sõnul polnud avakosmoses käimine hirmus, kuid mõni tund enne väljumist kontrollis ta, kas kõik on ikka korralikult ette valmistatud ning ta teab vajalikke üksikasju selleks, et avakosmosse minekuks valmis olla.

"Sa tunned, et sa seisad ja hõljud korraga, kosmosejaam on nagu naftaplatvorm ja maakera meenutab pöörlevat marmorkuulikest. /---/ Sa tunned end nagu Alice Imedemaal, kes on jäneseurgu kukkunud ja uskumatult ilusasse maailma sattunud," kirjeldas Maurer vaadet avakosmosest.