Laretei oli pianist ja kirjanik, kelle muusikaõpingud said alguse Tallinnas. Kõigest mõni päev enne 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni, sõitis 18-aastane Käbi Laretei Rootsi oma saadikust isa juurde. Kuna võõramaalasel oli Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias õpingute jätkamine võimatu, võttis Laretei eratunde ning õppis kolm aastat muusikateooriat ja kompositsiooni ka Eduard Tubina juures. Edasi viis õppimine Laretei nii Šveitsi kui Saksamaale.

Käbi Laretei kontserttegevus algas 1940ndate keskpaigas, tema karjääri üheks tipphetkeks loetakse esinemist 1965. aastal New Yorgis, Carnegie Hallis.
Käbi Laretei oli väga viljaka kontserttegevusega tunnustatud, imetletud ja särav pianist, tema rahvusvaheline karjäär ja üleilmne tuntus algas 1960ndatel ja kestis elu lõpuni.

Laretei on kirjutanud raamatuid elust ja muusikast. Eesti keeles on ilmunud mälestusteraamat "Peotäis mulda, lapike maad", "Mineviku heli", "Seal kodus - siin võõrsil", "Tulbipuu", "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast", "Keerised ja jäljed: kogutud proosa", "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" ja "Kuhu kadus kõik see armastus?".

Käbi Laretei austuseks kõlavad alates 11. juulist argipäeviti kell 16.30 "Raadioteatris" katkendid tema esseekogumikust "Vihmapiisad ja kuupaiste". Katkendeid loeb Ülle Kaljuste (Raadioteater 2003).