Heini tütar Anet Vaikmaa ja Kare Kauksi tütred olid juba mõnda aega Mahavoki taustalauljad ning et bändi endiselt esinema kutsuti, hakkasid inimesed vihjama, et võtku ta Anet solistiks. Heini oli esiti kriitiline, kuid ühel kontserdil läks talle Toivo Kurmeti "Vaikuse laul", mida Anet esitas, väga hinge ning ta hakkas soovituste üle tõsiselt järele mõtlema.

"Alguses oli üks laul ja siis kaks laulu. Meil olid ikka tuntud solistid, kelle peale ilma Kareta kontserte üles ehitati, aga meile anti ka võimalus ja nii ta tasapisi läks," kirjeldas Anet teekonda taustalauljast solistiks.

Heini tunnistas, et omadega on lihtsam asju ajada ning teda kannustasid ka kümned näited välismaalt, kus järeltulijad bändi võetakse. "Ma arvan, et see õigustab ennast," kinnitas ta.

Anet ei ole kunagi muretsenud, kui teda legendaarse Kare Kauksiga võrreldakse: "Eks ma olengi lauljana hoopis teine ja mitte nii hea, aga ma ei muretse sellepärast, ma ei ürita olla sama, ma ei näe probleemi."

Saates rändas Heini enda muusikutee algusesse, jutustades mandoliiniorkestrist, Heino Ridbecki klaveriklassist ja Riho Ridbecki trummimängu nippidest. "Kui koolist tulin, siis ranits lendas kohe nurka, ega ma ei õppinud, läksin trummi mängima, kitarri või klaveri taha, ühe pilli juurest teise juurde, võisin sedasi mitu tundi veeta ja niimoodi see aeg läks," kõneles ta.

Samamoodi nagu väikest Heinit polnud võimalik pillide juurest lahti kangutada, paelusid poissi ka kõiksugu masinad. Saates tuli jutuks seik, kus Heini võttis isa auto, et värviteler naabrimehe juurde parandusse viia, kuid enne otsustati Moskvitšiga rallitama minna.

"Neli poissi oli autos, telekas kahe vahel. Põllu peal oli mossega vaja ikka sada kätte saada. See oli esimene mosse, millel oli hea kiirendus. Olime parajad teismelised, metsa vahel oli tee märg, kaotasime juhitavuse, aga õnneks läks kõik õnnelikult, telekas ja poisid jäid paika, suur oksahunnik, millest läbi sõitsime, võttis hoo maha, ainult auto sai viga," rääkis ta ning tunnistas, et sai ise ka aru, millise pahandusega oli hakkama saanud.

Heini ütles, et oli nooruses päris problemaatiline tegelane, kes paar korda sai vitsa ka, kuid ema oskas end laste silmis sedasi maksma panna, et temale räägiti ausalt asjad ära.

Pärast kaheksandat klassi suundus Heini Vaikmaa Kopli kutsekeskkooli laevaremondilukksepaks õppima. Kuigi Balti laevaremonditehasesse ta tööle ei läinud - ta sai vahepeal sisse Otsakooli - oli Kopli kool saatuslik valik. Seal jäi teele Kalev Aas ja Raul Arras, kellest kujunes hiljem Mahavoki tuumik. 

Saatejuht Sten Teppani küsimusele, milline on Heini nime lugu, vastas muusik, et kahjuks ta seda ei teagi ning emalt ei ole võimalik enam uurida.

"Soomes on see tihti naisenimi, aga Eestis on mitu noormeest tulnud mu juurde ja öenud, et vanemad otsustasid minu järgi panna nime. Oleme koos pilti teinud. Ei tea, mu vendadel ja õel on tavalised nimed: Leemet, Hannes, Liina, aga siis tuli üks Heini. Ei tea, kust see tuli," ütles ta.

Perekondade lugusid jutustav saade "Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.