Nool rääkis raadiosaates, et igal ajastul on omad tendentsid. "Me tahame lastele väga palju head, kuid samas sunnime neid mitte liikuma," arvas ta, tuues näiteks, et tihtipeale ostetakse lastele kingituseks arvuti või iPad, mitte jalgratas. "Ise ostame 30-aastaselt uhked jalgrattad ja hakkame tegelema triatloni ja rahvaspordiga," viitas Nool lastevanematele.

Noole sõnul aitab laste rasvumisele kaasa ka see, et tänapäeva elu on palju mugavam kui vanasti. "Meil on head elutingimused. Kui mina olin väike poiss, siis me elasime kaheksakesi - mul on neli õde ja üks vend ning me elasime kahetoalises korteris. Meil oli ebamugav kodus olla," kirjeldas ta. "Tänasel päeval tõmbad enda mugavas remonditud korteris ukse kinni ja suhtled arvutis sõbrannadega või sõpradega," lisas Nool.

Samuti arvas Nool, et tänapäeval tahetakse lapsi liialt kiita. "Mis siis, et oled rasvarull ja rõõmurull ning saad viimase koha, tuleb ikka diplom ja šokolaadikarp anda."

"See on minu isiklik arvamus, et kui me reaalselt tahaksime, et kahekümne või kümne aasta pärast haigekassa raha ei läheks ainult rasvunud inimeste raviks, siis kindlasti me peaksime alustama mitte gümnaasiumist, vaid algklassidest," rääkis Nool, et tema arvates tuleks alustada liikumist ikkagi võimalikult noorelt - täiskasvanud inimest on palju raskem liikuma saada, kui tal seda harjumust juba varasemalt tekkinud pole.

Samas ei peaks laps enda liikumisharjumusi võrdlema teistega, vaid ainult iseendaga ning see peaks olema ka lastevanemate sõnum enda lastele. "Kui laps teeb täna ühe kätekõverduse, siis ta peaks võtma endale eesmärgiks, et homme või ülehomme teha kaks," tõi Nool näite.

"Samm-sammult tuleb seda liikumisharjumust ja -koormust tõsta. See ei ole nii, et võtame eesmärgi, et lähme nüüd jalutame Tallinnast Tartusse. Kõigepealt oleks vaja Selveri poodi suuta iseseisvalt tulla," teatas ta.

"Sport annab hästi palju distsipliinitunnetust iseseisvaks eluks. Kui me vaatame ka kooliõpetajate Covidi järelkaja - kui lapsed pidid iseseisvalt koolitööd tegema ... ühine näitaja oli see, et need lapsed, kes käivad trennis - nad oskavad oma aega planeerida. Isegi need lapsed, kes on keskendunud ainult õppetööle, kes on puhta viielised, nad ei saanud koolitööga hakkama, kuna nad ei oska ega ole võimelised iseseisvalt ennast motiveerima. Sport ei ole ainult higi ja vaev - sport ikkagi õpetab inimestele elus läbi löömist," lausus Nool.

Olümpiavõitja sõnul on ka tippsport Eestis vähemaks jäänud. "Kas me leiame mõnes ülikoolis 10 inimest, kes suudavad alla 3 minuti joosta 1000 meetrit?" mõistles Nool. "Tänapäeval ei julge unistadagi, et pooled poisid suudaksid ühegi lõuatõmbe teha."

"Plank on üks efektiivsemaid seljavalu ennetamise harjutusi, saaks sadu miljoneid kokku hoida, kui inimesed teeks iga päev planku," lisas Nool.

Noole sõnul on lastevanemate initsiatiiv laste trenni suunamisel põhiline. "Ega Kaja Kallas ei vii igat last treenima. Me ikka loodame, et kui aken on määrdunud, siis valitsus tuleb ja peseb, või mingid eurorahad," rääkis ta.

"Loomulikult on see lastevanematele suur väljaminek," nõustus olümpiavõitja, et trennis käimine maksab omajagu. "Aga kui võtta jällegi see, et me ei näe ühtegi last, kel ei oleks korralikku mobiiltelefoni, siis on valikute küsimus," arvas ta.