Soome jaanipäeva traditsioonides on Rain Kooli sõnul alati olulist rolli mänginud ka alkohol. "Nendel on isegi selline pärimus, et mida rohkem jaanipäeval pummeldatakse, seda vägevam tuleb saak," mainis ta ja lisas, et üks soomlaste alkoholilembuse põhjus on just selles. "Teine sarnane püha, kui palju pummeldatakse, on maipühad."

Kuigi enamik soomlased sõidavad jaanipäeva ajal linnast välja, siis on Kooli hinnangul üha enam ka neid inimesi, kes tähistavad n-ö linna-jaanipäeva. "Need aastakümned, kui linnad tõesti seiskusid jaanipäevaks, on ka juba selja taha jäänud," ütles ta ja tõi välja, et kui Eestis toimuvad jaanituled traditsiooniliselt keset rohelust, siis Soome tehakse lõkked pigem veekogude lähedusse. "Kui on väga kuiv periood, siis isegi kuhugi parve peale."

"Soomes on sellist vaikselt aia nurgas sussutamist pigem vähem, rohkem on jaanituled ikkagi pere, suguvõsa, küla või muu suurema seltskonna kogunemiskohad," mainis ta ja lisas, et samuti on Soomes tuleohutus väga oluline. "Ma pole kuulnud, et viimase 20 aasta jooksul on jaanitulest mingi suurem põleng tekkinud."

Rain Kooli selgitas aga, et Soomes on jaanipäev pisut teistmoodi: sel aastal on jaanipäev 25. juunil, sest seal on jaanipäev alati laupäeval. "Ehk siis jaanilaupäev on alati reede," sõnas ta ja tõi välja, et kuigi jaanilaupäev ei ole kalendris punane püha, siis annavad väga palju tööandjad selle ikkagi inimestele vabaks. "Juba 1950. aastatest on jaanipäev fikseeritud kindlale nädalapäevale, seega kuupäeviti see liigub, aga ka mitte lõputult, sest jaanipäev on alati 24. juunini kõige lähemal asuval laupäeval ehk siis ta võib kõikuda vahemikus 20. kuni 26. juunini."