TAI ekspert: põhiharidusega inimesed suitsetavad kolm korda rohkem kui kõrgharidusega

Foto: ERR

Tervise Arengu Instituudi (TAI) paikkonna ja töökohtade valdkonna ekspert Triinu Purru selgitas "Terevisioonis", milline on eestlaste tervis, mis on suurimad murekohad ja kuivõrd erinev on inimeste tervis piirkonniti.

"Tõsi ta on – elame kauem, aga see kvaliteet, mis seal kõrval on, kahjuks nii innuga järele ei tule," kommenteeris Tervise Arengu Instituudi ekspert Purru. "Keskmine oodatav eluiga on 79 aastat," lausus Purru. Tema sõnul on sugu üks oluline mõjur keskmise vanuse määramisel – meestel on see väiksem kui naistel nii Eestis kui ka Euroopas.

Statistikaameti 2020. aasta uuringust selgus, et tervena elatud aastate hulk on inimestel hoopis väiksem – kõige madalam on see Põlvamaal (46 aastat) ning kõige kõrgem Hiiumaal (61 aastat).

"Tegelikult Põlva on teinud viimase 15 aastaga "Top 3" hüppe tervena elatud aastate hulgas – ehk siis andmete tõlgendamisel ja siltide panemisel, nagu "parim", "halvim", "edukaim", tuleb olla hästi ettevaatlik," selgitas Purru, et muudatusi statistikas võib juba lähitulevikus näha.

"Hiiumaaga on alati see, et Hiiumaa on pisike ja sealt on andmete kogumine tricky ja igasugused pisikesed muutused mõjutavad andmeid selle võrra tugevamalt," teatas Purru. Siiski lisas ta, et Hiiumaa paistab tihtipeale uuringutes positiivsete näitajatega silma, nagu näiteks inimeste positiivne enesehinnang.

Statistika näitab ka, et inimeste haridustase on tugevalt keskmise eluaega seotud. "See tundub uskumatu, aga tegelikult numbrid näitavad seda. Hariduse erinevus tuleb väga hästi välja ka riskikäitumise osas – näiteks suitsetamise. Põhiharidusega inimesed suitsetavad kolm korda rohkem kui kõrgharidusega inimesed. Need on olulised komponendid, mis kõik oma rolli mängivad," rääkis Purru.

"Ülekaalulisus on suur probleem, üha kasvav probleem ja eriti meeste hulgas," teatas ekspert. Purru rääkis, et Eestis on küll palju kergliiklusteid ja kohti, kus trenni teha, aga inimeste igapäevaliikumise eelistused ning toitumisstiil jätavad soovida. "Seal on ka numbrid suhteliselt kehvad," lausus ta.

Purru sõnul on soovitatav keskmiselt 300 grammi köögivilju iga päev süüa, kuid seda jälgib umbes 11 protsenti eestlastest. Statistikas on näha vaid väikest tõusu puuviljade tarvitamise koha pealt. "Ta kasvab puuviljade arvelt, sest neid on lihtsam ja mugavam kohe haarata ja võib-olla ka oskused, et mida nende köögiviljadega peale hakata / .../ ja teadmised vajavad veel arendamist," selgitas Tervise Arengu Instituudi ekspert.

Statistikaameti uuringust selgus ka, et vaimse tervise statistika on Lõuna-Eestis kehvem kui Põhja-Eestis. "Seal tasub vaadata vanuselist koosseisu. Eakad, kes on üksi – tõenäoliselt on nende hulgas vaimse tervise probleemide esinemine suurem," lausus Purru, kuid lisas, et üleüldiselt vaimse tervise probleemid esinevad ka noorte seas.

Toimetaja: Maiken Tiits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: