"Hästi rikas, kirev ja mitmekesine aeg on praegu," rääkis Talvi. Keskkonnaameti peaspetsialisti sõnul võib praegu looduses kõige rohkem kohata näiteks põdravasikaid, kitsetallesid ja jänese- või oravapoegasid.

"See sõltub. Kõike lihtsam on: minge kõndige ükspuha millis heinamaa või karjamaa servas, kasvõi pargis või koduaias, keerake mõni kivi ümber, eks seal all on ka mõni loomapoeg," vastas Talvi, milliseid loomapoegi on kõige lihtsam kohata. "Aga suurematest tõenäoliselt ... oleneb ju kohast ja piirkonnast. Võib-olla kitsetallesid ema sabas vaiksel varahommikul," lausus ta. "Õigetes kohtades kindlasti põdravasikaid," lisas Talvi.

"Alati tuleb rõõmu tunda sellest, et kui see juhus on - sealt kärmelt ära tulla ja rõõmu tunda, et see õnnelik kohtumine oli. Las nad olla. Ega neid sihipäraselt otsida ei maksa," kommenteeris Talvi loomadega, ka loomapoegadega, kokku sattumisi.

Talvi tutvustas ka, et linnupoegade pesades on harv nähtus, kui kõik poegadest pesast lendu tõusevad, kuid see on looduses normaalne nähtus. "Väga võimalik, et kas hilise koorumise, haiguse, röövli, enda rumaluse või õdede-vendade agressiivsuse tõttu peab keegi hukkuma. Aga see ongi loomulik," teatas ta. "See on üks suur ringkäik ja seos."

"Seda võivad teha oma pesakonnakaaslased või need, kes sinna pesakasti ise pesitsema lähevad, näiteks kägu. Ja väga julm mõelda, kuid seda võivad väga kriitilisel aasta, kui näiteks toidupuudus on, isegi vanemad teha," rääkis Talvi, kuidas linnupojad pesast välja satuvad.

"Sealt hakata nüüd midagi päästma, välja tooma või ise hooldama - ärme seda küll tee," soovitas Talvi. "Meil on enda liigikaaslasi küll, kes hoolt, tuge ja seltsi vajavad. Rakendame oma jõu, energia ja tähelepanu sinna parem," arvas ta.