"Kooli tugi karjäärivalikutele on paraku nõrk," tutvustas Saar-Veelmaa möödunud aasta uuringu tulemusi.

"Üks asi on noorte enda huvide ja võimete kaardistamine," rääkis psühholoog, millele võiks koolis rohkem rõhku panna. Ta lisas, et ka tööturu võimaluste tutvustamine noortele oleks vajalik. Saar-Veelmaa sõnul kaardistavad rootslased laste huve juba alates 5. klassist, mis võiks ka eestlastele eeskujuks olla.

"Just millegi loomine ja kasulik olemine on neile tähtis," teatas psühholoog noorte üht põhilist motivaatorit. Näiteks tõi ta populaarseid erialasid, nagu meditsiin, arhitektuur, energeetika ja disain.

"Kui jätkuvalt eluiga pikeneb, siis see on väga mõistlik mõte," viitas Saar-Veelmaa trendile, et paljud noored tahavad mitut eriala elu jooksul teha.

"Noortel on vaja kümblust, kogemust, käia töövarjuks, käia organisatsioonides ja katsetada," lausus psühholoog. "Kahjuks seda me näeme paljudel erialadel, et noored alustavad suure õhinaga ja siis kui on esimene praktikasessioon või tuleb arusaamine, et tööturul näeb asi hoopis teistmoodi välja, siis paraku paljud ka loobuvad," selgitas ta, et paljud erialad tunduvad noortele teoorias teistsugused kui need tegelikult on.

"Paljud noored on kahjuks üsna läbipõlenud õpingute ajast. Seda näeme nii põhikooli lõpus kui ka gümnaasiumi lõpus," lausus Saar-Veelmaa. "Tihti tuleb ka sealt see tunne, et enam ei saada aru, milleks õpitakse," lisas ta.

"Tervis ennekõike. Aasta vabaks võtta on väga mõistlik, aega endale võtta on väga mõistlik. Sellest võiks alustada," soovitas psühholoog. "Et kiirustades kuhugi kooli ennast hingekirja saada ja seal hiljem veel hullemini läbi põleda või õnnetu olla – sellel lihtsalt ei ole mõtet," ütles ta.