Kui Paide Linnameeskond Järva-Jaani päevakeskuse eakad palliplatsile kutsus, loobujaid polnud. Mängijad jagati viieliikmelisteks võistkondadeks, osa pidid kandma kollast vesti. Mängiti kaks korda viis minutit, mäng lõppes tulemusega 2:1 vestitute kasuks.

Millal 87-aastane Mihkel viimati vutti tagus, ta enam ei mäleta, kuid noorena oli ta väravavaht ja kibe keskkaitsja.

"Lasksin kaks väravat sisse. Tulin väravast välja kaitsma ja läks," kirjeldas ta teisipäevast mängu.

Ka 68-aastane Maret, 58-aastane Sirje ja 72-aastane Anne ei teinud saladust, et mängisid jalgpalli viimati kooli ajal.

"Täitsa imestasin isegi, et nii palju jõudu veel oli lipata mööda staadionit," tõdes Anne.

"See variant on väga lahe, et kes joosta ei saa, siis kõndides saab ka mängitud. Väga lahe lahendus," ütles Sirje.

Selles mängus joosta ei tohigi. "Ei tohi, ainult kõnni. Ja väga hea," ütles Maret.

"Mind üllatas see, kui kiiresti nad tulid kaasa, kui lõbusalt nad võtsid selle mängu kohe omaks. Paljud pärast mängu ütlesid, et nad ei olnud aastakümneid palliga mänginudki. See oli hästi-hästi tore," rääkis Paide Linnameeskonna kogukonnajuht Maarja Trauss.

Vanahärra Mihkel oligi see, kes käis välja mõtte treeninguid jätkata, mida jalgpalli populariseerima tulnud Paide Linnameeskonna esindajad ei lasknud endale mitu korda öelda.

"Me mõtlesime seda, et me katsetame, kuidas Järva-Jaanis kõigepealt läheb, kuidas võetakse see kõndiv jalgpall vastu. Edasine plaan on liikuda Paidesse ja sealt Türile ja siis vaatame edasi," ütles Trauss.

Paide Linnameeskonna arendusjuht Arto Saar ütles, et kõndiv jalgpall terminina on küll juba olemas, kuid seda, kas ka spordiala liiga on ja võistlusi peetakse, ta öelda ei osanud.

Trennid toimuvad igal teisipäeval.