Endine peaminister Andres Tarand on kokku avaldanud üle saja trükise. Viimati mälestused ajast, mil ta klimatoloogina Antarktikas töötas.

Ehk võib Tarandi polaarvaimustus tuleneda tõsiasjast, et kuus päeva pärast tema sündi 11. jaanuaril 1940. aastal mõõdeti Eestis külmarekord, –43,5 kraadi, mis püsib tänini.

Peagi ilmub Tarandi sulest taas raamat, mis räägib seekord tema lapsepõlvest. Mõte sai alguse 17 aastat tagasi, kui ta töötas europarlamendi saadikuna.

"Kui Stockholmis oli neli tundi vaja istuda, et Brüsselisse saada, siis pagan, mis ma seal vahin, lehed on poole tunniga loetud, rohkem ei viitsi ja mõtlesin, et ma parem kirjutan."

Raamat kannab pealkirja "Lahingumaastik". Ühelt pool on see mõistetav, sest Tarand on II maailmasõja aegne laps. Geoloogina näeb ta aga teistsuguseid lahinguid.

"Veidi ülekantud tähenduses on loodus ise Põhja-Eestis ise pae peal selline, kus esineb nähtus karst. Vesi leotab seda lubjakivi, paekivi ja siis toimuvad üsna suured muutused maastikus, kus vajub ja tekivad koopad," selgitas ta.