Rongi- ja maastikumudelid pakuvad kirglikku huvi nii täiskasvanud meestele kui ka lastele
Eestis on hinnanguliselt paarkümmend kirglikku raudteemudelisti. "Pealtnägija" selgitas, et tegemist pole lihtsalt ajaviitega, vaid sel minimaailmal on ka laiem ühiskondlik kasutegur.
Sagedasemad sõitjad võib-olla teavad rongijuht Priit Jaanistet nägupidi, aga palju vähem teatakse, et 47-aastane kolme lapse isa sisustab ka oma jõudehetki rongidega – täpsemalt nende mudelitega.
Kui Priit on Eesti üks staažikamaid rongimudeliste, siis 42-aastane tehnoloogiaõpetaja Lauri Soosaar hakkas minirongide ja -maastikega süvendatult tegelema alles aasta tagasi. Tema jaoks on see töövahend laste õpetamisel.
Tehnikaülikoolis tootearendust õppinud ja selle kõrvalt tehnoloogiaõpetaja kutse omandanud Lauri töötas varem metallitootmisettevõttes, kuni otsustas neli aastat tagasi teha elus kannapöörde. Koos noorsootöö ja haridusvaldkonna taustaga elukaaslasega otsustati rajada mobiilsed töökojad, mille eesmärk on populariseerida inseneeria- ja tehnoloogiavaldkonda noorte seas. Idee pälvis kuus aastat tagasi isegi äriideede konkursil "Ajujaht" parima sotsiaalse ettevõtlusidee tiitli. Praeguseks on nad tegutsenud juba viis aastat ja opereerivad kahte ratastel töökoda, mis tegutsevad üle terve Eesti nii formaal- kui ka mitteformaalhariduse alal. Umbes aasta tagasi taipas Lauri kasutada rongimudeleid ja maastikke ka koolitunnis.
Mudelistide üks põhimure on, et originaalronge enam ei eksisteeri ja tihti pole säilinud ka jooniseid. Üks selline on näiteks Vabadussõjas sõitnud soomusrong nr 5, mille Jaaniste Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks meisterdas ja millest olid alles ainult mõned ajaloolised fotod. Praegu meisterdab Jaaniste juba uut vedurit.
Elemendid nõuavad kuudepikkust tööd
Keegi ei pea täpset arvestust, kui palju on Eestis raudteemudeliste. Kui võtta aluseks omavaheline suhtlus ja aeg-ajalt kogunemised messidel, on tõsisemaid tegijaid – kellel mudeleid üle 50 – paarkümmend. Jaaniste ja Soosaare puhul on tähelepanuväärne, et minirongide kõrval ehitatakse ka üksikasjalikke maastikke, mis on isegi suurem töö. Mõne osa või elemendi valmimine võib nõuda kuudepikkust kannatlikku tööd.
"Siia saab panna peenmotoorikat, detailide lihvimist. Ta on võrdlemisi väike, siis on tervik kunstiline teos, kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid: lasermasin, joonistamine, modelleerimine," selgitas Lauri Soosaar.
Ehkki staažikas raudteemudelist Jaaniste küll noori ei õpeta, on tema enda lastel hobi juures olnud väga suur roll. Noorima lapse lemmikmultifilmi kangelased on integreeritud isa mudelite maailma.
Kui Jaaniste lapsed isa hobis teatepulka üle ei võta, siis Soosaar loodab, et nende makettide kõrvalt sirgub vähemalt mõni tuleviku insener. "See protsess meil käib veel. Ma arvan, et tegelikult nad hakkavad rohkem aru saama, kui see on valmis ja kui me saame selle kõik üles. Kui rong liigub ja kui saamegi minna sinna minimaailma näitusele, kus on ka suurte meeste maketid, ja nad saavad võrrelda," rääkis Soosaar.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja